Lõputu Veneetsia biennaal

Pawel Althameri «Veneetslased». Foto: labiennale.org

Kuraator ja kunstiline direktor Massimiliano Gioni sättis äsja lõppenud 55. Veneetsia biennaali kokku oma nägemuse järgi, et kunst võib olla hariv, olemata igav. Peamiselt sai Gioni printsiipi rakendada biennaali põhinäitusel «Entsüklopeediline palee», sest rahvuspaviljonides otsustasid sealsed kuraatorid ise, mida näidata, ning kokkuvõttes leidis didaktiline lähenemine vähe kasutust.

«Entsüklopeediline palee» laenab oma pealkirja möödunud sajandil fašistide eest Ameerikasse põgenenud itaallaselt Marino Auritilt. Mees võttis 1955. aastal USA patendiametis arvele maailma entsüklopeedilise palee – idee 136-korruselisest muuseumist Washingtonis, kuhu Auriti mõtte kohaselt pidid väljanäitusele jõudma kõik inimkonna suurimad saavutused rattast satelliidini ja ürg­aja artefaktist avangardini. Hoone maketist kaugemale ei jõutud. Nüüd on aga olematu hoone makett ja samaväärselt lennukad ideed jõudnud maailmakuulsale kunstiüritusele.

Veneetsia biennaali president Paolo Baratta sõnas, et Gioni valisid nad kunstiliseks juhiks just seetõttu, et viimased 14 aastat on biennaalil olnud traditsioonilised kuraatorid. Gioni on aga näiteks olnud oma varasemal eluperioodil Itaalia ühe tuntuma skulptori Maurizio Cattelani doppelgänger. Nimelt kui kuulsal kunstnikul polnud aega näiteks telesaatesse esinema minna, läks sinna Gioni. Meeste välimus pole just sarnane, lisaks eristab neid enam kui kümneaastane vanusevahe, kuid nagu kirjutab New York Times, läks trikk mõnda aega läbi ja Gioni käis esinemas nii raadios kui ka teles ning andis Cattelani isiku all ka loenguid. Ta on meenutanud, et selline tööjaotus tõi vahel kaasa suhteliselt veidraid hetki, eriti siis, kui ürituse korraldajad olid otsustanud Cattelani jutu kõrvale tema autoportreesid näidata.