Nõukaaja reklaamikunnid

Foto: Kaader filmist

Kiur Aarma ja Hardi Volmeri dokumentaalfilm nõukaaegsest Eesti Reklaamfilmist, aga ennekõike selle käivitajast ja hoidjast Peedu Ojamaast on kummardus vanale heategijale ja kaastööliste ülekuldajale. Ja selle sai teha, kuna lugu ainsast reklaamfilmistuudiost Nõukogude Liidus – Eesti Reklaamfilmist – lubab lahata tolleaegset absurdi.

Teema on Aarmale juba varasemast tuttav ja arvatavasti ei väsi iial. Hea, et tolle absurdimaailma kirjeldamiseks leidub ikka ja jälle uusi vaatenurki. Ma olen nüüdseks näinud ja kuulnud juba kolme isikut, kes on väitnud, et just nemad alustasid protsessi, mille tagajärjel lammutati Berliini müür. Ilmselt ma Mihhail Gorbatšoviga kunagi ei kohtu, aga kui kohtuksin ja tema väidaks sama, siis hakkaksin ma kahtlema, kas see oli ikkagi tema ja ainult tema.

Peedu Ojamaa fenomen on muidugi märkimist väärt. Mees tegi mitmekümne aasta jooksul ENSVs kontorit, mida NSV Liit absoluutselt ei vajanud, aga mis pööritas suurtes kogustes raha ja saatis Peedu mööda maad ja ilma ringi reisima. Tihti reklaamiti asju, mida poest polnud saada või mida ei kavatsetudki tootma hakata.