Rüütel kritiseeris OSCE esindaja hinnangut Moldovale

Arnold Rüütel. Foto: Liis Treimann / Postimees

President Arnold Rüütel kritiseeris neljapäeval Moldova meedias ilmunud artiklis Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) kõrge ametniku arvamust, nagu oleks Moldova areng peatunud Transnistria probleemi lahendamatuse tõttu.

Rüütel viitas Moldova võrguküljel politik.md ilmunud artiklis OSCE Moldova missiooni juhi Jennifer Leigh Brushi seisukohavõtule, mis ilmus lennukompanii Air Moldova pardaajakirjas. Rüütel ei ole nõus Brushi väitega, nagu tõmbaks suutmatus lahendada Transnistria küsimust Moldova elanikke vaesuse ja määramatuse auku.

Rüütel ei maini oma artiklis Brushi nime ja mainib, kuidas ta luges Air Moldova pardaajakirjast «ühe rahvusvahelise organisatsiooni tippametniku» intervjuud.

Brush kirjutas Air Moldova pardaajakirjas ilmunud intervjuus, et Moldoval on suured võimalused eduks, kuna riik on potentsiaalselt aktiivne transpordisõlm ning seal on hästi haritud elanikkond, arenenud tööstus ja ühed viljakamad põllumaad Euroopas. «Kuid, kahjuks on Moldova kasv ja areng peatunud Transnistria konflikti lahendamatuse tõttu. Suutmatus lahendada seda konflikti tõmbab Moldova elanikke vaesuse ja määramatuse auku,» ütles Brush intervjuus.

Rüütel kirjutas, et tea ei saa sellise väitega nõus olla, kuna selline hinnang muudab Moldova Transnistria konflikti pantvangiks. «See on ebaaus ja ei vasta tõele. Sellise suhtumise omaksvõtt tähendaks allaandmist ja minevikku kinnijäämist,» kirjutas Rüütel.

Rüütel kirjutas oma arvamusloos, et Moldova on Euroopa Liidu idapartnerluse riikide seas vaieldamatult heade uudiste maa, mida näitavad nii investorite huvi kasv Moldova vastu, riigi majandusnäitajad ning Moldova otsustavus kontrollida oma territooriumi ning halduspiiri Transnistriaga.

Rüütel märkis, et Transnistria probleemi parim lahendus oleks demokraatlik, edukas ja Euroopa Liidule lähenev Moldova mis mõjub nakkavalt ka Transnistriale ja mõjutab teda loobuma oma praegu valitud tupikteest.

Rüütel kinnitas, et Eesti on valmis jagama Moldovale oma positiivset kogemust Euroopa Liiduga liitumisel. Ta meenutas, et Eesti sõlmis Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu 1995. aastal, kuid sai Euroopa Liidu liikmesmaaks alles 2004. aastal. Ta möönis, et tee assotsiatsioonilepingu sõlmimisest kuni ELi liikmeks saamiseni oli raske, aga kahetsemiseks ei ole põhjust.

Rüütli sõnul on Eesti majandus ja põllumajandus nüüd konkurentsivõimelisemad kui varem, haridus peab vastu rahvusvahelises jõuproovis ning e-riik ja IT-lahendused pakuvad huvi paljudele maadele alates Tuneesiast kuni Ameerika Ühendriikideni.

President Rüütli sõnul ei tähenda Moldova eurointegratsioon kellelegi vastandumist ega konfrontatsiooni otsimist. Ta tõdes, et Moldoval on õigus valida endale parimad liitlased ja teha seda iseseisvalt, ilma kõrvalise surve, suurriikliku hirmutamise ja ähvardamiseta.

«Minu jaoks on Moldova valik lihtne: see on edukas ja demokraatlik Euroopa, kus väikesed on võrdsed suurtega. See on 21. sajandi vääriline valik. Mina usun Moldovasse,» kirjutas Rüütel.

Moldova ja Gruusia parafeerisid täna Leedu pealinnas Vilniuses toimunud Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumisel assotsiatsioonileppe ELiga.