Riik saadab hoiupaika erikontrolli

Mullu sattus Tallinna loomade hoiupaika 2222 kassi, neist hukati või suri haigusesse 1790. Foto: Liis Treimann

Tallinna loomade hoiupaigas algab lähiajal veterinaar- ja toiduameti lisakontroll, kinnitas ameti Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar. «Hukatavate kasside hulk on seal ebanormaalselt suur,» nentis Vahesaar.

ETV saade «Pealtnägija» teatas kolmapäeval, et üle kahe kolmandiku Tallinna rahastatavasse loomade hoiupaika sattunud kassidest sureb või tapetakse. Eelmisel aastal sattus hoiupaika 2222 kassi, kellest tervelt 80 protsenti ehk 1790 looma leidis otsa hädatapu või haiguse tagajärjel.

Tallinna keskkonnaameti andmetel hukati mullu ainuüksi Tallinnast püütud kassidest enne kohustuslikku 14 hoiupäeva möödumist 449 kassi. Alla kuue kuu vanuseid kassipoegi püüti mullu 862, loomade hoiupaik hukkas neist 500.

Vahesaare sõnul on kõigile otsustele alla kirjutanud hoiupaiga juhataja, loomaarsti haridusega Larissa Kozõreva. «Miks see arv nii suur on, sellel võib olla palju põhjuseid – leitakse pikka aega tänaval elanud loomad, elujõuetud, keda ei õnnestugi elule turgutada,» leiab Vahesaar. «Kuid siiski on see arv ebanormaalset suur, nii tekkisid meil kahtlused ja lähipäevil tuleb kontroll,» lubas ta.

Paberite järgi pole Vahesaare sõnul aga leitud eksimust loomakaitseseaduse vastu. «Juriidiliselt on kõik korrektne,» rääkis Vahesaar.

Võimalike rikkumiste uurimiseks Tallinna loomade hoiupaigas tegid möödunud nädalal ühisavalduse loomaitseselts, MTÜ Kasside Turvakodu, Pesaleidja Tallinna Kassituba, MTÜ Kassiabi, MTÜ Kelmiküla Kassijaam ning MTÜ Kass ja Pojad. Pöördumine saadeti linnavalitsusele, keskkonnaametile, Harjumaa veterinaarkeskusele ja Harju maavalitsusele.

Pöördujate hinnangul haigestub liiga suur arv kasse loomade hoiupaigas viibimise ajal ja varjupaigas hukatakse loomi, eelkõige kasse, enne kui nende omanik või soovi avaldanud uus omanik loomale järele jõuab.

Vahesaar möönis, et on pidanud lahendama loomaomaniku ja hoiupaiga vaidlusi, kui omanik on kaevanud, et ei saa sealt oma looma kätte. Kozõreva sõnul on kaks sellist juhtumit ette tulnud, kuid mõlemal juhul oli kahtlus, et looma on väärkoheldud, mis oligi olnud looma tagastamisest keeldumise põhjus.

Loomakaitsjate väitel hoitakse loomade hoiupaigas suurt hulka loomi stressirohketes ja haigusi tekitavates tingimustes ning veterinaarabita.

Hoiupaiga juhataja Larissa Kozõreva sõnul on kõik hukkamisotsused olnud õigustatud. Ta ütles, et ei taha seda lugu enam kommenteerida, sest on sel teemal juba piisavalt rääkinud. «Inimesed peavad vaatama peeglisse ja küsima endalt, miks on nii palju kasse tänaval. Enne minu tulekut oli eutanaasiaprotsent veelgi suurem,» rääkis Kozõreva.

Vahesaar nõustus, et varem on magama pandud veelgi rohkem kasse, sest hulkuvate ja kinnipüütud loomade arv on olnud suurem, kuigi Kozõreva väitel see nii pole. «Kuid kui eutaneeritaks vaid pooled kassid, tähendaks see, et iga teine tänavaloom õnnestuks päästa elule,» ütles Vahesaar.

«Arvatavasti on loomade hoiupaiga vead ja probleemid tingitud asjaolust, et neil käib kõik see üle jõu,» oletas loomakaitse seltsi meediajuht Annika Lepp.

Tallinna keskkonnaameti heakorra ja investeeringute osakonna vanemspetsialist Triinu Maandi selgitas, et Tallinna loomade hoiupaik teenindab peale Tallinna 31 lähivalda ja linna.

«Linnal on hoiupaigaga leping, et Tallinna loomad kantakse meie inforegistrisse ning kui loom läheb varem eutaneerimisele, tehakse vastav märge. Linn maksab looma hoiupaigas hoidmise eest täpselt niikaua, kuni ta seal on. Püüdmise eest me ei maksa,» selgitas Maandi.


Kommentaar

Arvo Sarapuu

Tallinna abilinnapea

«Pealtnägijas» näidatud olukord, kus loomade hoiupaigas hukatakse massiliselt kasse, aga samas keeldutakse neid andmast loomaarmastajatest inimeste kätte, ei ole vastuvõetav.

Kõige selle valguses ei jää ilmselt muud üle, kui tuleb hakata munitsipaalhoiupaika projekteerima. Püüame järgmise aasta eelarves selle jaoks raha leida.

Linn peab niisugused teenused tagama riigihanke kaudu. Tegime hanke, aga praegu hoiupaika juhtiv MTÜ oli ainus pakkuja. Nüüd tulebki hakata projekteerima linna oma hoiupaika. Ja teha uus riigihange. Paistab, et huvilisi oleks. Tahaksime ka siin konkurentsi.

«Pealtnägijas» näidatud olukorda, kus loomaarmastajast eraisikule keeldutakse hoiupaigast kassi andmast ning nädala pärast seesama kass hukatakse, ei saa kuidagi aktsepteerida.

Saadame sinna kontrolli ja uurime väidet, et hoiupaik ei ole täitnud tingimust, et loomad tuleb 14 päeva elus hoida. Kui selgub, et hanke võitja ei suuda talle pandud nõudeid täita, siis tuleb hange tühistada ja teha uus hange. Loomakaitse koha pealt kompromisse teha ei tohi.

Kontrollime, kas loomi hoitakse 14 päeva elus, kuidas nendega ringi käiakse ja missugune on suhtlemine inimestega. Teiseks alustame oma hoiupaiga projekteerimist ja kui vahepeal asju muidu joonde ei saa, siis tühistame praeguse hanke ja teeme uue hanke.