Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) koalitsioon ei põhine loomulikult suurel armastusel, vaid parema võimaluse puudumisel. See on mõistuseabielu. Maailmavaated on pärast Reformierakonna rahvuslik-konservatiivses suunas liikumist sobivad olnud, kultuurilised erinevused aga erakondade ajaloolisest taustast tulenevalt suured ja tülikad.
Õnnelikul kombel on selline kalkuleeritud koostöö olnud Eestile kasulik. Valitsuse tasandil on kaks võimuerakonda väga teraselt teineteise näppude peale vaadanud ning n-ö suurest korruptsioonist pole keskvõimu tasandil põhjust kõnelda. Valitsusesisene terav konkurents on kompenseerinud ka ühe opositsioonierakonna passiivsust ning teise salongikõlbmatust. Eesti inimesed on uskunud, et valitsus on kõigele vaatamata Eesti, mitte oma asja eest väljas.