Janar Ala: kultuuri­aja­kirjaniku päev

Janar Ala Foto: Peeter Langovits

Kultuuriajakirjandus on fookuses ja hea, et on. Ajaloolane Marek Tamm avaldas Postimehes (25.11) lootust, et praegune olukord mõjub soodsalt. Helilooja Sven Grünberg leidis ERRi uudis­teportaalile antud intervjuus Sirbi puhul budistlikult, et kui koht pikemateks käsitlusteks on määratud kaduma, ju siis nii peab olema.

Kultuuriajakirjandusest ja selle võimalikest või võimatutest tulevikuväljavaadetest on spekuleeritud seoses sihtasutuse Kultuurileht väljaannetega. Kuna olen töötanud kultuuriajakirjanikuna mitmes päevase või veel kiirema intervalliga töötavas meediaorganisatsioonis, siis on tekkinud mõned tähelepanekud selle kohta, mida tähendab üks kultuuritoimetaja igapäev ja kui jätkusuutlik see kõik võiks olla.

Kord juhtusin bussiga sõites peale väikesele olmepildile. Vanaproua luges lehte. Kuna ta istus minu ees, tekkis huvi, mida ta loeb. Ta peatus ajalehe igal leheküljel natuke aega, ei süvenenud ühessegi artiklisse. Kui ta aga kultuurikülgedeni jõudis, keeras ta need automaatselt edasi. Hommikuti peavad toimetused tavaliselt koosolekuid, mille põhjal pannakse paika oluline. Kõige kiiremini minnakse koosolekutel tavaliselt üle kultuuriteemadest. Mingis mõttes ka õigusega, sest kultuurilood pole reeglina kuigi põrutavad, need ei kõneta ühiskonda vähemalt esmapilgul kõige suurema ühisnimetajaga.