/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2013/10/09/2528676t1h98c2.jpg)
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul ei ole eilses «Pealtnägijas» näidatud olukord, kus loomade hoiupaigas hukatakse massiliselt kasse, aga samas keeldutakse neid andmast loomaarmastajatest inimeste kätte, mitte mingil tingimusel vastuvõetav.
Sarapuu: kasside massiline hukkamine ei ole aktsepteeritav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vaatasin eilset «Pealtnägijat» ja kõige selle valguses ei jää ilmselt muud üle, kui tuleb hakata munitsipaalhoiupaika projekteerima. Püüame järgmise aasta eelarves selle jaoks raha leida ja selle asjaga edasi minna,» ütles Sarapuu.
Ta lisas, et praegune olukord on tekkinud sellest, et linn peab niisugused teenused tagama riigihanke kaudu. «Me tegime hanke, aga praegu hoiupaika juhtiv MTÜ oli seal ainus pakkuja. Nüüd tulebki hakata projekteerima linna oma hoiupaika. Ja teiseks tuleb teha uus riigihange. Ma eile vaatasin «Pealtnägijat» ja sealt paistis, et huvilisi oleks. Me tahaksime, et ka siin oleks konkurents,» lausus abilinnapea. Ta tõdes, et praegune hoiupaiga pidaja teeb seda äraelamiseks, teised huvilised aga tegelevad kassidega hobi korras muude asjade kõrvalt ja pole kindel, et nad linna poolt tellitava hoiupaiga teenusega täies mahus hakkama saaksid.
Tema sõnul aitaks siin kindlasti munitsipaalstruktuuri loomine. «Kui ma siia linnavalitsusse tööle tulin, siis ma ütlesin kohe, et mõistlik oleks see, kui igas valdkonnas oleks linnal ettevõte, kus ta saab asju kontrollida ja suunata. Ka hoiupaigateenuse puhul võiks näiteks 25 protsenti teenuse turust linna käes ja ülejäänu eest kannaks hoolt erasektor.»
«Pealtnägijas» näidatud olukorda, kus loomaarmastajast eraisikule keeldutakse hoiupaigast kassi andmast ning nädala pärast seesama kass hukatakse, ei saa Sarapuu sõnul kuidagi aktsepteerida. «Me saadame sinna kontrolli ja uurime seda väidet, et hoiupaik ei ole täitnud tingimust, et loomad tuleb 14 päeva elus hoida. Kui selgub, et hanke võitjal ei ole võimekust talla pandud nõudeid täita, siis tuleb hange tühistada ja teha uus hange. Ja niimoodi korduvalt, kuni leiame normaalse teenusepakkuja. Loomakaitse koha pealt kompromisse teha ei tohi.»
«Hoiupaiga juhataja on muidu tegus inimene, aga oma suhtlemislaadilt on ta pehmelt öeldes rohmakas, siis paistab kogu tema tegevus tumedamates värvides. Avalikku teenust pakkuvad inimesed peaksid ikka vabalt ja avatult suhtlema ning mõistma, et nad pakuvad avalikku teenust. Kahjuks paljud ei saa sellest aru,» lausus Sarapuu.
«Me kontrollime, kas loomi hoitakse 14 päeva elus, kuidas nendega ringi käiakse ja missugune on suhtlemine inimestega. Teiseks alustame oma hoiupaiga projekteerimist ja kui vahepeal asju muidu joonde ei saa, siis tühistame praeguse hanke ja teeme uue hanke,» loetles Sarapuu linnavalitsuse järgmisi samme.
«Iseasi, missugused on selle uue hanke tulemused. Ilmselt tuleks ka selles valdkonnas teha mitmeastmelisi hankeid. Nii saaks ka näiteks mõni «Pealtnägijas» näidatu väiksem mittetulundusühing jõudumööda seal osaleda,» arvas abilinnapea.