/nginx/o/2009/01/29/124970t1h1373.jpg)
Õiguskantsler Indrek Teder asus seisukohale, et seadused küll formaalselt ei keela laste pikapäevarühmas osalemise eest tasu võtta, kuid see pole siiski sotsiaalriigile kohane. Tallinna haridusameti tegevuses tasude kehtestamisel leidis ta aga palju rikkumisi.
«On kahetsusväärne, kui laste õiguste arvelt püütakse lahendada majanduslikke probleeme,» taunis Indrek Teder pikapäevarühma tasuliseks tegemist Tallinnas.
Õiguskantsler tuvastas, et reeglina kohalikud omavalitsused tasu pikapäevarühma eest ei võta, samuti ükski suurem linn (näiteks Narva, Pärnu ega Tartu) peale Tallinna. Õiguskantslerile teadaolevalt on tasuline pikapäevarühm vähemalt viies Tallinna koolis.
Õiguskantsler tuvastas menetluse käigus, et Tallinn pole enne pikapäevarühmade tasu kehtestamist korralikult selle õiguspärasust analüüsinud ning seetõttu on selles mitmeid rikkumisi. Teder saatis Tallinna linnapeale kirja soovitusega need puudused kõrvaldada.
Esiteks ei olnud järgitud, et kool oleks õppekavavälise tegevuse teel saadud tulu sätestanud kooli põhimääruses, seda aga nõuab seadus. Viiest tasu küsivast koolist vaid ühel oli see tehtud.
Teiseks on Tallinnas pikapäevarühma tasu kehtestatud üksnes osas koolides – järelikult koheldakse eri munitsipaalkoolide õpilasi ebavõrdselt. Kolmandaks polnud hinnad tehtud avalikuks Tallinna veebilehel teenuste andmebaasis. Neljandaks peaks õiguskantsleri sõnul olema põhjendatud, miks osas koolides on pikapäevarühm tasuline ja mis on selle hinna kujunemise kalkulatsioon. Seda pole tehtud.
Haridusameti juhataja Andres Pajula ütles Postimees.ee’le, et pole õiguskantsleri soovituskirja veel kätte saanud ega oska seetõttu neid ettepanekuid kommenteerida.
Formaalne õigus tasu võtta
Tederi hinnangul tuleb pikapäevarühma õiguslik regulatsioon ja rahastamise korraldus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses üheselt sätestada. Selleks saatis õiguskantsler märgukirja haridus- ja teadusministrile ning riigikogu sotsiaalkomisjonile.
Põhiseadusest tulenevalt on haridus kohustuslikus ulatuses ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides tasuta. Samas pole põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja haridusseaduses selget keeldu pikapäevarühma tegevuse eest tasu küsida. «Seega taandub küsimus sellele, milline seos on pikapäevarühmas osalemisel riikliku õppekava täitmisega,» märkis Teder.
Kuna pikapäevarühmal on peamiselt kolm eesmärki - õppega seonduv, järelevalvetuse ärahoidmine ning ajaveetmisvõimalus, siis saab õiguskantsleri hinnangul pikapäevarühma tegevust pidada formaalselt tõepoolest õppekavaväliseks tegevuseks, mille eest võib kool võtta tasu.
Õiguskantsler rõhutas sõna «formaalselt», sest tema arvates eeldab sotsiaalriigi põhimõte, et lastele tagatakse võrdsed võimalused hariduse kättesaadavusel, et anda neile võrdne positsioon arenguks.
«Õigus tasuta haridusele peaks eeldama Eesti ühiskonna arengut vaadates ka pikapäevarühma teenuse tasuta kättesaadavust vähemalt neile, kes seda ise ei suuda endale tagada,» leidis seetõttu Teder.
Kooli juures on tasuline pikapäevarühm avatud Inglise kolledžis, Pae gümnaasiumis, Paekaare gümnaasiumis, Lasnamäe üldgümnaasiumis ja Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Viimases pakub pikapäevarühma teenust kooli juures tegutsev eraõiguslik isik, mistõttu on pikapäevarühma õpilastele teiste koolide pikapäevarühmadega võrreldes kallim.