Juhtkiri: jalgpalli MMi ülekanne on kohalolek maailmas

Foto: Urmas Nemvalts

Eile kirjutas Postimees EASi matrjoška-reklaamidest, mis läks maksma 28 000 eurot. Reklaame kasutada ei saa, sest need kukkusid välja sihtgruppi solvavalt. Kunstiakadeemia uue hoone rajamiseks Tartu maanteele tehti samuti hulk kulutusi, kuid nüüd planeeritakse veel uuemat maja ja hoopis teise kohta. See maksab jälle. Nii võiks oletada, et Eesti üldiselt pole päris rahata, ja väga veider on näha nüüd ERRi jalgpalli MMi ülekande jaoks riigilt poolt miljonit eurot välja pressimas. Seda enam, et aastaid on suurvõistluste ülekandeid baasrahaväliselt finantseeritud, nüüd aga öeldakse ERRile, et leidke oma eelarvest. ERR ongi juba 100 000 leidnud. Aga ülejäänu?

Kui ERR otsustab, et valikute olukorras tuleb eelistada suurvõistlust, kus esinevad Eesti sportlased, siis see on loogiline otsustuskriteerium isegi sõltumata vaatajate arvust, mis jalgpalli MMil on taliolümpiast suurem. Neli aastat tagasi jälgis MMi finaali 222 000, poolfinaale 182 000 ja 175 000 televaatajat. Ent kui ETV saadab 200 000 vaatajat lihtsalt kuhugi mujale, kas see on loogiline? Kindlasti mitte.

Oleks lühinägelik kehitada õlgu ja öelda, et jalgpall on vaid fännide ala, pealegi, kes suvel ikka telekat vahib. Esiteks, vaatajate arv kummutab selle väite – 200 000 vaatajat ei saa olla ainult fännid. Teiseks, mis on ETV-l suvel lisaks spordivõistlustele kavas? Talviste krimiklassikate kordused ja eesti filmi kullavaramu. Nende jaoks, kuigi vaatamisväärsed, suvel tõepoolest aega ei jätku. Kolmandaks, kuhu asetub ETV ja Eesti telepublik ilma jalgpalli MMi ülekandeta laiemalt? Kui olla valusalt aus, siis perifeeriasse: jalgpalli MMi kannavad oma telepublikule üle umbes 200 riiki maailmas ja eelmist MMi vaatas umbes 3,2 miljardit inimest.