Igor Taro: Putini sõda

Venemaa president Dmitri Medvedev, kõrval halli kardinali rollis peaminister Vladrimir Putin. Foto: AP / Scanpix

Postimehe ajakirjanik Igor Taro viibib koos fotograaf Mihkel Maripuuga kolmandat päeva kriisikoldes.

Täna me oleme Thbilisis. Kui loete neid ridu, pole Venemaa ilmselt suutnud Gruusia pealinna telekommunikatsiooni süsteeme hävitada. Seda oodatakse üsna pea ning paljud panevad imeks, et mobiiltelefonid ja internet on üldse toimimas.

Praeguseks on selge, et Venemaa väed ei tagane. Õigemini öeldes - Putin ei tagane. Paari päeva eest ütles ta üsna selgelt Vene tele-eetris kahte asja. Esiteks, et Gruusial tuleb Lõuna-Osseetia piirkonnaga hüvasti jätta. Ja teiseks, et Venemaa on alati mänginud määravat rolli Kaukaasias nii minevikus kui ka tulevikus. Ja punkt.

Kes nägi laupäevast vestlust tele-eetris Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi ja peaministri Vladimir Putini vahel, see sai selge pildi, kes kellele käsklusi jagab. Tegelikult olid pildil endiselt president Putin ja asepeaminister Medvedev. Sellepärast võib üsna kindlalt öelda, et tegu pole Venemaa presidendi juhitava sõjaga Gruusia vastu, vaid Putini isikliku kättemaksuga Gruusiale. Riigile, mida ta kõik need aastad on nii väga vihanud selle isepäise läänele orienteeritud poliitika ja otsustavale tegevuse tõttu Venemaast sõltumatu majanduse ülesehitamisel.

Tänase seisuga võib öelda, et kättemaks tuleb karm. Venemaa on käivitanud kõige mustema sõjalise stsenaariumi, mida Gruusia kaitsepoliitikud pole ehk hirmsamates unenägudes näinud.

Gruusia territooriumil on juba vähemalt 500 Vene tanki ning Venemaa on mobiliseerinud väga lühikese ajaga ligi 25 000 meest. Väidetavalt kontrollivad grusiinid veel mingit osa Tshinvali ümbrusest, kuid rasked lahingud jätkuvad.

Abhaasia suunast Zugdidi piirkonda väidetavalt rahuvalve ja monitooringu eesmärgil sisse toodud 6000-mehelise kolonni juht on esitanud ultimaatumi kõigi Gruusia politseiüksuste demilitariseerimiseks. Sisuliselt tahab Moskva suruda Thbilisi põlvili.

Väidetavalt plaanib Venemaa peagi avada ka niinimetatud kolmanda rinde Kazbegi piirkonnas, kus on täielikus lahinguvalmiduses 4. pataljon, mis võib iga hetk Thbilisi poole viivat maanteed pidi piiri ületada.

Neil päevil tuletab Putin meelde kõik Saakašvili-poolsed solvangud: nii väidetava hüüdnime Lilliputin paneku, kui ka Venemaa julgeolekuohvitseride konvoeerimise mööda Rustaveli prospekti. Viimased sündmused näitavad, et ta on valmis tegema Gruusiale Kosovot Vene moodi: pommitama Thbilisit, tükeldama Gruusiat ning tegema kõik, et tuua «sõjakurjategijast-terrorist» Saakašvili oma sõjatribunali ette.

Ühe võimaliku versiooni kohaselt esitab Moskva Thbilisile ultimaatumi veel täna pärastlõunal või õhtul: andke välja Saakašvili või muidu... See muidu võib tähendad nii öist Thbilisi pommitamist kui järgnevat vene sõdurite sissemarssi Gruusia pealinna juba homme, see tähendab teisipäeva õhtuks. Tegu on küll kõige mustema stsenaariumiga, kuid täpselt sedaviisi on Venemaa kõik need päevad käitunud.

Ainsaks võimaluseks peatada hullunud Vene polkovnik on otsustav sekkumine lääneriikide poolt. Mida iganes see ka ei tähendaks.