/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/05/10/364985t1hefa0.jpg)
Kui Eesti Energia plaan teostub, voolab kaheksa aasta pärast Virumaa õlitehastest üle miljoni tonni põlevkiviõli, energiahiid ise aga hoiab endiselt jämedat otsa kodumaises elektrimüügis.
Tellijale
Energiamonopol hoiab käsi eestimaises mustas kullas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktsiate esmast emissiooni ette valmistava Eesti Energia suurim väärtus on 400 miljoni tonni põlevkivi kaevandamise õigus. Ametlikult seisab see firma bilansis nullkroonise väärtusega, sest turuväärtust kaevandamisõigusel justkui polegi.
Aga just põlevkivi peidab endas selle firma suurimat väärtust. «Võttes arvesse nafta hinna trende maailmaturul, võib Eesti Energia bilansis oleva põlevkivis sisalduva õli näol olla tegemist kümnete miljardite kroonide väärtuses varaga,» kirjutas mõni päev tagasi üks Eesti paremaid sõltumatuid energeetikaeksperte Märt Ots majandusministeeriumile saadetud arvamuses IPO kohta.
Priske puhaskasum
Energiafirma ise börsistaatusele viidates tulevikuvisioone avama ei tõtta. Tagasihoidlike arvestuste järgi tähendab aga kolmest õlitehasest ja järeltöötlemistehasest koosnev õlitööstus valmimise järel firmale aastakäivet kaheksa miljardit krooni.
Seda arvestusega, et naftabarrel maksab 100 dollarit. Sellise hinnataseme juures võib väita, et kolmandik käibest maandub aruande viimasel real – 2,7 miljardit krooni puhaskasumit aastas. Vägisi tahaks ümiseda: «Pole paha!»
Eesti Energia tootis eelmisel majandusaastal 7,7 teravatt-tundi elektrit, suurem osa sellest tuli põlevkivist. Keskmine kodumaine müügihind oli 31 eurot megavatt-tund. Eksportides sai firma sama koguse elektri eest keskmiselt 48 eurot.
Maalides pilti Eesti Energiast aastal 2018/2019, tulebki arvestada sellega, et kogu elektriturg on vaba. Ülikeeruline on ennustada, milline võiks keskmine elektrihind olla börsil. Seni on see Nord Poolil olnud ka väga kõikuv. Näiteks tulevikutehinguid sai eile teha aastaks 2015 samuti 48 euroga.
Võib oletada, et elektrimüügist teenitud rahahulk on tulevikus poole suurem kui praegu. Aga see on ainult oletus. Näiteks 2006. aastal oli Nord Pooli keskmine hind 48,5 eurot, aasta hiljem 27,9 eurot. Et elektrihinnad on aga pigem tõusuteel, sellest annab märku mullune külm detsember, kui Helsingis tõusis elektri hind teatud tundidel 1400 euroni megavatt-tunni eest.
Eesti Energia juhtkonna sihiks on hoida enda käes kaks kolmandikku kodumaisest turust. Optimistlike arvutuste järgi võiks see tähendada, et firma müüb kaheksa aasta pärast 5,5 teravatt-tundi elektrit kodumaal. Firma toodab põlevkivist 6–7 teravatt-tundi.
Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo sõnul sõltub tulevikutoodang CO2 kvootide hinnast. «Eesti Energia tahab olla elektritootja, valides häid tunde, mil toota,» lausus Pajo.Seega – Narva elektrijaamad töötavad talvel, kohati ka sügisel. Suvel aga seisavad. Talvine elektri hind peab olema aga nii hea, et kataks ka suveaja.
Tuumajaama mõju
Kõige suurem tundmatu on aga tuumajaam. Üks muutuja, millest jaama tulek sõltub, on elektri hind. Praeguse hinnaga pole jaamas toodetu konkurentsivõimeline. Ent kui hind küünib 60 euroni megavati eest, hakkab Eesti Energia otsustajail kiire. Kui leedukad peaks suutma Ignalina projekti tuleva aasta lõpuks käima saada, siis läheb Eesti raha hoopis sinna, lootuses saada Leedus 300–400-megavatine osalus.
Kõik kokku näitab, et Eesti Energia tahab koduturul hoida ka aastate pärast jämedat otsa nii põlevkivikaevandamises kui ka elektritootmises ja -müügis.