Õppetunnid saadud: õppetoetuste kord läheb muutmisele

Tudengid on korraldanud seoses õppetoetustega ka meeleavaldusi. Foto: Ain Protsin

Haridus- ja teadusministeerium analüüsis, miks taotles sel sügisel vajaduspõhist õppetoetust vaid pool neist tudengitest, kel olnuks õigus toetust saada, ning tegi saadud õppetundide põhjal riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku seadusmuudatusteks.

Tänavu septembris esitas taotluse ning sai õppetoetuse 2270 isikut ehk 16 protsenti tänavu sisse astunud tudengitest, kuigi ministeeriumi analüüsist selgus, et taotlemise korral oleks selleks õigus olnud kaks korda enamatel.

Septembri jooksul sisenes 14 113 tänavu sisse astunud tudengist eesti.ee keskkonda õppetoetuse taotlemiseks 4752 ehk üle 33 protsendi. Taotluse esitas lõpuni 3642 õppurit ehk 26 protsenti, ülejäänud jätsid tegevuse pooleli. Osa poolelijätnutest oleks taotluse lõpuni täitmise korral õppetoetuse saanud, leidis ministeerium tagantjärele asja uurides.

«Seega oli õppetoetuste taotlemisel ja vähese saamise suurim küsimus eelkõige madal huvi ja taotlemisaktiivsus. Küsimusi tekitabki tõik, et oluline arv isikuid, kellel olnuks õigus õppetoetust saada, ei sisenenud eesti.ee keskkonda (2362 isikut) või ei täitnud taotlust lõpuni,» seisis ministeeriumi analüüsis.

Ühe ettepaneku järgi võiks taotlemine jääda avatuks kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni.

Taotlemise jättis eesti.ee süsteemi sisenemise järel pooleli 1110 taotlemisõigusega õppurit. Taotlemine oli mitmeastmeline ning enamik pooleli jätnutest sai juba enne lõpetamist teada, et mingile tingimusele ta ei vasta. Samas oleks osa pooleli jätnutest toetusele kvalifitseerunud, kui nad oleksid taotlemise lõpuni viinud.

«Kuna õppetoetust antakse viieks kuuks, siis jäi iga õppur, kes ei taotlenud, kuid kellel olnuks õigus õppetoetust saada, ilma 375–1100 eurost,» nentis haridusministeerium.

75-eurone toetus määrati selleks semestriks 1221 tudengile, 135-eurone toetus 482 ning 220-eurone toetus 567 noorele. 

Pikem taotlusperiood

Esimese taotlusvooru õppetundide põhjal soovib ministeerium sisse viia nüüd neli seadusmuudatust.  Esiteks tõsta järgmise aasta jaanuarist sissetulekute ülempiiri pereliikme kohta 280 eurost 299 euroni kuus.

Teise ettepaneku järgi võiks taotlemine jääda avatuks kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. Toetus makstakse välja alates sellest kuust, mil taotlus esitatakse. Ehk taotledes veebruaris, saadakse toetust veebruari-juuni eest, kuid märtsis taotledes märtsi-juuni eest.

Kolmandaks ei arvestataks edaspidi vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud üliõpilaste pereliikmete hulka nende bioloogilisi vanemaid: need on noored, kes on kuni täisealiseks saamiseni olnud suunatud asenduskoduteenusele ja perekonnas hooldamisele või kellele on määratud kuni täisealiseks saamiseni eestkostja.

Neljandaks loetakse tudengi leibkonda edaspidi ka üliõpilase kuni 24 -aastased õed ja vennad ning poolõed- ja vennad, kes omandavad üld- ja kutsekeskharidust statsionaarses õppes. Täpsemalt loetakse perekonda kuni 24-aastase üliõpilase kõik kuni 24-aastased õed, vennad, poolõed ja -vennad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes või kutseharidust statsionaarses õppes või täiskoormusega või kõrgharidust täiskoormusega ning ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

Tänavu oli riigieelarves õppetoetusteks ette nähtud 12,4 miljonit eurot, järgmise aasta riigieelarve eelnõusse on selleks kavandatud 15,67 miljonit eurot.