/nginx/o/2013/11/26/2649536t1hc15d.jpg)
Täna Brüsselis alanud Euroopa arengupäevadel avaldatud Eurobaromeetri uuringust selgub, et eestlaste hulgas on suhteliselt vähe neid, kes oleksid valmis arengumaade abistamisse isiklikult panustama või leiaksid, et see peaks olema Eesti riigi või Euroopa Liidu prioriteet.
Kui üldiselt on peaaegu pooled ELi kodanikud majandusraskustele vaatamata valmis maksma rohkem arengumaadest pärit toidu- ja muude kaupade eest, siis Eestis on niinimetatud õiglase kaubanduse tooteid nõus ostma vähem kui kolmandik inimestest.
«Meie ees seisavad suured katsumused: tuleb saavutada aastatuhande arengueesmärgid ja jätta vaesus minevikku. Selleks tuleb meil teha koostööd. Rahvusvaheline üldsus peab kokku leppima laiahaardelises kavas, mida järgides kaotada vaesus ja edendada säästvat arengut. Täna avaldatud uuringutulemuste sõnum on selge: eurooplased on valmis selles koostöös osalema,» lausus Euroopa Komisjoni arenguvolinik Andris Piebalgs.
83 protsenti kogu ELi vastanutest leiab, et arengumaade inimeste abistamine on tähtis. Eestis oli sellisel arvamusel 68 protsenti vastanutest. Kui Euroopa Liidu lõikes pidasid vaesuse vastu võitlemist arengumaades oma riigi prioriteediks peaaegu pooled vastanutest, siis eestlastest toetas seda mõtet ainult 22 protsenti. Samas leidis 61 protsenti Eesti vastanutest (EL – 69 protsenti), et vaesuse vastu võitlemine arengumaades avaldab Euroopa Liidu kodanikele positiivset mõju.
Uuringust nähtub ka selge erinevus noorte ja vanemaealiste suhtumises arenguabisse. Kui üle 55-aastaste Eesti elanike hulgas on vaid 28 protsenti neid, kelle arvates peaks suurendama vaestele riikidele antavat abi, siis 15 kuni 24-aastaste noorte seas toetab arenguabi suurendamist 62 protsenti vastanutest. ELis keskmiselt on vanuseline erinevus vastanute seisukohtade puhul tunduvalt väiksem: vastavad näitajad olid 47 ja 55 protsenti.
Volinik Piebalgs esitleb ELi arenguabi ja aastatuhande arengueesmärke käsitleva Eurobaromeetri eriuuringu tulemusi Euroopa arengupäevadel. Selleks tulevad kokku Aafrika riigipead ja valitsusjuhid, ELi institutsioonide esindajad ja ministrid ning ÜRO asutuste, kodanikuühiskonna, teadusringkondade ja erasektori esindajad.
Aruteludes kavatsetakse käsitleda aastatuhande arengueesmärke ja vajadust saavutada Euroopas üksmeel selles, kuidas lahendada vaesuse ja säästva arenguga seotud probleeme pärast 2015. aastat. Üritus annab huvirühmadele, rahastajatele ja olulisematele arengukoostöös osalejatele hea võimaluse töötada välja ELi arenguvisioon 2015. aastale järgnevaks ajaks.