Vikerkaarelt Linnuteele

Kärt Summatavet näitab oma ehteid. Foto: Andres Haabu

Homme avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones kunstidoktori, Aalto ülikooli teadlase, maailmatasemel leiutaja ning ehtekunstniku Kärt Summataveti väljapanek «Traditsioon. Inspiratsioon. Innovatsioon». Homme tähistab kunstnik ka oma 50. sünnipäeva.

Näitus annab ülevaate Summataveti kolme kümnendi pikkusest loometeest. Ta ise jagab väljapaneku kolmeks osaks: tagasivaade, idee-ehted ja uudislooming. Neist esimene, retrospektiiv, näitab, kuidas autor on mõtestanud mütoloogilist maailmapilti.

«Kui ma 1983. aasta suvel esimese kursuse tudengina osalesin Kaljo Põllu soome-­ugri ekspeditsioonil, mõistsin äkki Lennart Mere filmide tähendust, ühendasin kohapeal kogetu kodust saadud tõekspidamiste ja kirjandusmuuseumis loetuga – austusega looduse, inimese ja elu vastu. Kunst andis mulle võimaluse oma mõtteid kujutada, aga ka põlvest põlve pärandatavatesse igavikulistesse väärtustesse süveneda,» selgitab Summatavet.

Tagasivaates on graafikat ja ehteid: nende inspiratsioon kulgeb soome-ugri maastikelt Setumaale ja Kihnu saarele ehk teisisõnu kunstidoktori väitekirja «Rahvatraditsioon ja kunstniku inspiratsioon. Anne ja Roosi lood naise elukaarest läbi ehete ja käsitöö» alale.

«Soome-ugri maailmapildi mõtestamise kaudu hakkasin aru saama meie enda rahvakunstist ja kommetest: millesse eestlased on uskunud, kuidas nad on oma vaimset elu elanud ja millised tunded valdavad muistset loojat, kes elab traditsioonilises kultuuris,» lisab kunstnik.

Valge pulm ja hall argipäev

Ekspositsiooni teise osa hõlmavad moekollektsioonid, mis on sündinud koostöös Vilve Undiga.

«Valge pulm» näiteks on inspireeritud esiemade säästlikust eluviisist lähtunud rahvariiete nutikatest lõigetest. «Hall argipäev» on aga pühendatud Kristjan Raua ütlusele, et eestlaste esivanemad olid «väle, mõtlev, laulev rahvas, kes taevast vikerkaare alla tõi ja enese ümber rõivaks mässis».

«Kui tavaliselt eksponeeritakse ehteid vitriinis, siis mina näitan neid rõivastel ja moefotodel – ning see on hoopis midagi muud,» ütleb Summatavet.

Kolmas osa näitusest on pühendatud ajaloomuuseumi unikaalsele kogule. Igaüks võib näha, millised naljakad ideed võivad tulla kunstnikul, kui ta näeb muuseumis vanu esemeid.

Summataveti sõnul on teda mõjutanud paljud lood ja legendid, mütoloogilise maailmapildi sümbolid ja nende tõlgendused.

«Ma ei käi ühegi trendi järgi, vaid pühendan oma loomingu sügavatele elamustele, mida ma olen ise meie kultuuris kogenud. Ja loodan, et minu teosed äratavad ka teistes mälestusi ja mõtteid ning lugusid nende enda perepärimusest,» räägib ehtekunstnik.

Kust tuleme ja kuhu läheme

Kunsti mõte ja loomingu eesmärk on tõsta inimese argitegelikkusest vaimsele tasandile, kus inimene leiab oma elule sisu ja mõtte. Summatavet nimetab seda hingemaastikuks, kuhu kunstnik saab ka teistele teed näidata ehk kujustada nähtamatuid igavikulisi üldinimlikke väärtusi märkide ja värvide keeles.

«Mulle on kõige tähtsam küsimus, kuhu läheme. Ei ole võimalik edasi minna ja visioone luua, kui me ei tea, kust me tuleme ja kes me oleme. Arenenud riikides uuritakse vanu kombeid ja nutikaid rahvapäraseid võtteid, et taas tundma õppida unustatud oskusi ja tarkusi, mis võimaldavad arendada ühistegevust, loodushoidu, säästlikku eluviisi ja lahendada paljusid tekkinud probleeme – kogu see filosoofia rajaneb üldinimlikel väärtustel ja vastutusel,» räägib kunstnik.

Summataveti näitus annab vaatajale võimaluse näha, kuidas kultuuripärand ja traditsioon võivad olla innovatsiooni inspiratsiooniks.

«Teen seda, mis mind ennast vaimselt tõstab. Ehete loomise ajal mõtlen ülevaid mõtteid ja arvan, et minu loometöö annab võimaluse kogeda siin elus midagi püha, midagi suuremat ja olulisemat kui materiaalne rikkus või argine hallus. Kui me oleme vaimselt rikkad, siis leiame endale oma tee, kuidas esivanemate hingemaastikud ka meie südames helisevad ja meid vaimselt rikkaks teevad,» ütleb Summatavet.

Kärt Summataveti juubelinäitus on avatud 28. veebruarini