Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Tallinn kiirendab uusehitiste valmimisprotsessi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Rivo Veski
Copy
Viru keskus
Viru keskus Foto: Peeter Langovits

Mullu novembris jõustus Tallinna uus ehitusmäärus. Uus määrus ei nõua enam detailplaneeringu algatamise-eelse eskiisi koostamist. Võrreldes eelmise kehtinud korraga võimaldab praegune määrus algatada detailplaneeringuid pea üheksa korda kiiremini. Järgmise sammuna võimaldatakse tulevikus planeerimisprotsess läbi viia elektrooniliselt.

«Uue ehitumääruse suurem eesmärk oli muuta planeeringute koostamine lühemaks ning läbipaistvamaks. See oli ka põhjus, miks loobusime detailplaneeringute algatamise-eelse eskiisi koostamise nõudest,» selgitab linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein ja lisab, et kui varasemalt kulus Tallinnas algatamisele keskmiselt 3 aastat ja 7 kuud, siis nüüd kestab algatamine keskmiselt 4 kuud ja 24 päeva.

Eelmise aasta 1. novembrist käesoleva aasta 30. novembrini ehk siis aasta jooksul algatati Tallinnas 118 detailplaneeringut. Samal perioodil kehtestati 84 detailplaneeringut.

«Taotlusest kehtestamiseni kulus kehtestatud planeeringute puhul keskmiselt 5 aastat ja 6 kuud. Kõige kiiremini kehtestati detailplaneering 8 kuu ja 3 päevaga, sellel juhul oli tegemist juba uue korra alusel algatatud planeeringuga,»  sõnab Hallik-Jürgenstein ja loodab, et algatamise kiirenemine mõjutab positiivselt planeeringule kuluvat aega tervikuna.

«Planeeringute kohta esitati vastuväiteid viiendikul juhtudest. Vastuväidete lahendamine pikendas planeeringumenetlust keskmiselt 2 aastat ja 4 kuud.»

Järgmine suurem eesmärk on tuleva aasta maikuus rakendada uus planeeringute register, mis võimaldab kogu planeerimisprotsessi viia läbi elektrooniliselt. «See saab olema kättesaadav kõigile huvilistele, on olulisel määral kasutajasõbralikum ja lihtsamini hoomatav kui täna kasutusel olev,» lisab Hallik-Jürgenstein lõpetuseks.

Tagasi üles