Uue ehituskatastroofi peab ära hoidma riskinimekiri

Nelja päevaga tõid päästjad Riias kokku varisenud poe rusude alt välja 54 ohvri surnukehad. Foto: Reuters/ScanPix

Eestis Riia Maxima tragöödia kordumist karta ei maksa, sest teadaolevalt pole meil ehitatud ühtegi seesuguse projektiga avalikku hoonet.

Et vältida samasugust tragöödiat nagu Riia Maximas, tahab tehnilise järelevalve amet vaadata Eestis üle kõik potentsiaalselt riskantsed avalike hoonete projektid. Kes sinna nn riski­nimekirja satub, kas üldse satub ja mis on selle koostamise alused, on esialgu veel lahtine.

Selleks vajab amet siinsete projektibüroode, ehitusettevõtjate ja ehitusinseneride abi. «Selge on ju see, et kõiki avalikke hooneid me läbi vaadata ei jõua, ei peagi, sest väga suur osa neist on absoluutselt ohutud,» ütles ameti asedirektor Kaur Kajak Postimehele.

Asjatu töö vältimiseks peab amet koostama partneritele lähteülesanded, mida riskinimekirja koostades silmas peetakse. Seetõttu korraldas amet eilse tööpäeva lõpus sel teemal erakorralise töökoosoleku, kus osalesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, ehitusettevõtete, projekteerijate, inseneride ja kõrgkoolide esindajad.

Koosolekul osalenud ekspertide kiirel hinnangul ei maksa Eestil Riia Maxima tragöödia kordumist karta, sest teadaolevalt pole siin ühtegi samasuguse konstruktsiooniga ega projektilahendusega ehitist.

Ometi ei tähenda see, et Eestis potentsiaalselt ohtlikke avalikke ehitisi üldse pole, eriti kui arvestada projekteerijate hiljutist kriitikat, et tellijad ­eelistavad nn säästuprojekte.

Ministeeriumi kinnitusel on Eestis olukord rahvarohkete hoonete projekteerimisel ja ehitamisel Lätist siiski märksa parem, sest meil kehtivad rangemad nõuded ning võimalike ehitusvigade vältimiseks on topeltkontroll. Näiteks nõutakse Eestis, et ehitusprojektile teeks teine tõendatud pädevusega projekteerija lisaekspertiisi. Erinevalt Lätist peab Eestis tegema avalikele ehitistele ehitusloa staadiumis ka ehitusekspertiisi.

Ministeeriumi teatel on raske ennustada tulevasi samme olukorras, kus me ei tea, kas Riia katastroofi põhjustas projekteerimisviga või lihtne inimlik hooletus.

Riia Maxima katuse varingu võimaliku põhjusena räägitakse ehitusel kasutatud kehvadest ehitusmaterjalidest. Vähem tõenäoline on, et varingu põhjustas ehituse käigus veidi muudetud katust toestavate talade projekt.

Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi direktori, professor Jarek Kurnitski sõnul ei tohiks ehitusprojektide poole pealt muutmine ohtlik olla. Seda muidugi juhul, kui neid muudatusi teevad pädevad projekteerijad.

«Probleemiks võib osutuda see, kui ehitamisel kasutatakse liiga odavaid materjale. Ma ­tean, et mitmedki ehitusettevõtjad on selles kontekstis tundnud ka Eestis tellija survet,» ütles Kurnitski.

Teiseks ohuallikaks nimetas professor odavat säästuprojekti: «Sellist, kus mingid sõlmed jäävad lihtsalt kajastamata.» Ilmekas näide on mõni aasta tagasi Solarise kinos juhtunu, kus laevaringu inimtühjas kinosaalis põhjustasid kehvad kinnitused. «Seal oli lihtsalt kinnituste projekt tegemata ja ehitaja pani need kinnitused paika oma äranägemise järgi.»

Kurnitski sõnul on ehitusinsenerid viimasest majanduskriisist alates surve all, sest tööde tellijad eelistavad nn säästuprojekte. «Me peame mõtlema, et nende otsuste taga on siiski mängimine inimeludega,» toonitas ta.

Päästjad lõpetasid otsingud poe rusudes

Läti päästjad lõpetasid eile õhtul töö eelmisel nädalal Riias kokku varisenud Maxima toidukaupluse rusudes. Nelja päeva jooksul tõid päästjad rusudest välja 54 surnukeha, kolm ohvrit olid nende enda kolleegid. Vigastada sai varingus 39 inimest, kellest 29, nende seas 11 päästjat, viidi haiglasse.

Päästeteenistuse esindaja sõnul uuriti eile läbi kaks ala, kuhu varem ei olnud jõutud. Kui päästjad olid töö lõpetanud, kontrollisid rusud üle ka päästekoerad.

Hoone ehitanud firma Re&Re on kinnitanud, et on valmis võtma kogu vastutuse juhtunu eest endale, kui nende süü tõestatakse. Re&Re teeb koostööd kõigi ametiasutustega, kes tragöödia põhjuseid uurivad, ja andis üle ka projekti dokumentatsiooni. PM

Maxima töötajad: hoones oli defekte

Riias Zolitūde mikrorajooni ostukeskuses asunud Maxima töötajad oli juba ammu märganud ehitises mõningaid defekte.

Töötajad meenutasid telekanaliga TV 3 rääkides, et pärast eelmist talve ütlesid kompleksis töötanud ehitajad, et vundamenti on tekkinud praod, mistõttu oleks hädavajalik seda toestada, vahendas TVNET.

Signalisatsioon töötas hoones regulaarselt ning töötajad mäletasid vaid ühte korda, kui ostjad seetõttu poest välja juhatati. Samas ei takistanud keegi uutel ostjatel siseneda.

«Kõik laod olid üle ujutatud, töötajate riietusruum oli täiesti vee all. Laos pandi lagedele toed, kuid hiljem võeti need ära. Öeldi, et elate edasi ja ilma nendeta,» meenutasid töötajad.

Kui sügisel hakati katusele pinnast vedama, tegid kolleegid omavahel võllanalja, et ilmselt valmistatakse neile hauda ette. PM