Paet: naistevastane vägivald on rahvusvaheliste inimõiguste rikkumiste häbiväärseim osa

Välisminister Urmas Paet Foto: SCANPIX

Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinna Ülikoolis Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, sotsiaalministeeriumi ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaua korraldatud konverentsil «Mehed naistevastasest vägivallast», et naiste õiguste tagamine on Eesti välispoliitikas üks inimõiguste valdkonna prioriteetseid suundi.

Aastatel 2009 kuni 2013 on Eesti panustanud rahvusvahelise arengukoostöö raames üle 1,2 miljoni euro naiste õiguste tagamiseks kõikjal maailmas.

Novembri lõpus saab välisminister Urmas Paetist Euroopa valge lindi saadik. Valge lindi kampaania on algatus, mis kaasab mehi ja poisse võitlusse naistevastase vägivalla vastu. «Keegi ei tohiks vaikida, ega jääda ükskõikseks naistevastase vägivalla suhtes,» ütles Paet. «Et olukord muutuks paremuse poole, peavad mehed lisaks probleemi tunnistamisele olema valmis ka selle nimel tegutsema,» lisas ta.

Välisminister Paet ütles, et  võitlus naistevastase vägivallaga nõuab ühiseid jõupingutusi nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasandil. «Arenenud riikide, kaasaarvatud Eesti kohustus on panustada sellesse, et naised oleksid meestega võrdsel positsioonil kõikjal maailmas,» sõnas Paet. «On kurb tõsiasi, et naistevastast vägivalda kasutatakse sõjalistes konfliktides tihtipeale relvana. Olukorra parandamiseks saame julgustada rahvusvahelisi organisatsioone nagu naiste õigusi edendavat ÜRO agentuuri UN Women ja Rahvusvahelist Kriminaalkohut olema veelgi aktiivsemad oma tegevuses naiste õiguste tagamisel,» lisas ta.

Selle aasta märtsis osales välisminister Paet ÜRO peakorteris New Yorgis Naiste Staatuse Komisjoni istungjärgul ning kohtus ka ÜRO peasekretäri eriesindajaga seksuaalvägivalla küsimustes konfliktiolukordades Zainab Hawa Banguraga. Kohtumisel nõustusid nii Paet kui Bangura, et naistevastasel ja soopõhisel vägivallal ei saa olla kultuurilist ega usulist õigustust ning et seksuaalvägivalla kasutamine sõjapidamisvahendina on täiesti lubamatu.

Naiste rolli rahu ja julgeoleku tagamisel käsitleb ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 aastast 2000, mis on ka üheks rahvusvahelise koostöö alustalaks. Enam kui kümne aasta eest vastu võetud resolutsioon oli esimene julgeolekunõukogu otsus, milles tunnistati relvakonfliktis tekkiva kahju ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele ja lastele. Resolutsiooniga seadis nõukogu eesmärgiks, et rahvusvaheline üldsus peab konfliktide lahendamisel võtma süstemaatiliselt arvesse sooaspekti.

Eesti töötas 2010. aastal välja nelja-aastase tegevuskava oma sise- ja välistegevuse paremaks koordineerimiseks selle eesmärgi täitmiseks. Samuti osaleb Eesti EL 1325-teemalises töörühmas ning on olnud nende põhimõtete üks eestvedajaid NATO missioonides. Eesti on teinud ÜRO kaudu vabatahtlikke annetusi naiste õiguste tagamiseks alates 2006. aastast.

ÜROs on koostamisel uued kestliku arengu eesmärgid alates 2015. aastast, kus Eesti soovib näha soolise võrdõiguslikkuse ja seksuaalvägivalla vähendamise eesmärki. Teema tuleb arutusele New Yorgis järgmise aasta veebruaris.

Eesti on aastatel 2009 kuni 2013 panustanud naiste abistamiseks rahvusvahelise arengukoostöö kaudu näiteks Valgevenes, Gruusias, Afganistanis, Armeenias, Jeemenis, Moldovas, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Lõuna-Sudaanis ja mujal.