ELF: saja-aastasel looduskaitsel on kehvake tulevikuvisioon

Eesti looduskaitse sai alguse linnukaitsest. Foto: Raigo Pajula

Tänavu täitub sada aastat kaasaegset loodushoidu Eestis ja kuigi muu maailmaga võrreldes on siinne loodushoid heal järjel, teeb looduskaitsjate meele mõruks see, et ressursikasutuses on meil pikaajaline perspektiiv väga nõrk.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel rääkis, et looduskaitse algas Eestis linnukaitsest ja linnukaitse propageerimisest. 14. augustil 1910 sündis Vaika linnukaitseala, mis oli ka Baltimaade esimene kaitseala.

Selle saja aastaga olnud küllaltki järjepidev looduskaitse tegevus. «Need samad alad, mis Eesti Vabariigi ajal juba kaitse alla võeti, need võeti 1950ndatel uuesti kaitse alla. See protsess on järjepidev,» rääkis Zingel. Looduskaitse eesmärk on tema sõnul meie liikide ja koosluste püsimine elujõulistena ja soodsas seisus.

Kuna looduskaitse algusajal seatud plaanid on üldjuhul realiseeritud, on Eesti looduskaitse võrreldes maailmaga heas seisus. «Meil on palju märgalasid ja meil on siiski õnnestunud säilitada pärandkooslusi, me taastame rannaniite, puisniite, mis on suured liigirikkuse kandjad. Looduskaitse olukord Eestis on küllaltki hea ja meil on mida kaitsta ja mida hoida,» sõnas Zingel.

18 protsenti maismaast kaitse all

Kaitse all on ligi 18 protsenti Eesti maismaad ja siinse looduskaitse tulevik ei seisne kindlasti uute kaitsealade massilises loomises. See etapp on läbitud, nüüd on oluline läbi mõelda, mismoodi neil aladel liigid ja kooslused saavad elujõulisena püsida ja levida. «Ehk siis kaitse korraldamine. Sisuliselt me olemegi planeerimisfaasis, kuidas oma kaitsealadega edasi minna.»

Liigikaitse on märksõna ka looduskaitse tagasilöökidest rääkides. Paljude linnuliikide arvukus nii Euroopas kui Eestis väheneb. Näiteks on tõsiselt langenud poollooduslike koosluste liigid niidurüdi ja tutkas. «See näitab, et koosluste hooldamisega tuleb põhjalikumalt vaeva näha, sest liigid on tegevuse indikaatorid. Pole mõtet taastada kooslust, kui liigid ei saa seda asustada,» selgitas Zingel. Samas aga tõuseb viimasel ajal merikotka liigikus, kuid neid edulugusid ei ole Zingel kinnitusel looduskaitsel liiga palju ette näidata.

Ka Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse esimees Jüri-Ott Salm sõnas, et kui Eestit võrrelda ülejäänud Euroopaga ja maailma trendidega, siis on loodushoiuga siin hästi, kuid seda peamiselt seepärast, et siin elab vähe inimesi. Lisaks sellele, et meil on vähe rahvast ja asustustihedus on suhteliselt hõre, on siin väga palju säilinud looduslikus seisundis alasid ja on säilinud suuremad metsamassiivid. Ka merealasid on veel suhteliselt vähe kasutatud.

Põlevkivis nähakse tuluallikat

«Loodusressurssi on Eestil tublisti ja võimalust seda hoida on samuti väga palju. Küsimus on selles, kas see võimalus maha mängida või seda võimalust kasutada ja ressurssi ka tuleviku jaoks hoida,» sõnas Salm.

«Mis aga olukorrale halba valgust heidab, on ikkagi surve ressursside kasutusele ja minu hinnangul suhteliselt kehv visioon tuleviku suhtes,» lisas ELFi juht. Näiteks tõi ta põlevkivi kaevandamise ja Eesti Energia börsile viimise kava. «See näitab selgelt, et pigem ei mõelda, kuidas sellest väga keskkonnavaenulikust põlevkivikasutusest lahti saada, vaid ikkagi nähakse selles tuluallikaid ja sellele panustatakse väga tugevalt.»

Lisaks oli lootust, et masuga ehk väheneb arendustegevus. «Eelkõige uute või täiendavate maade kasutuselevõtt igasuguste arenduste alla. Paistab, et see trend ei ole siiski peatunud. Me ei kaota eriti looduskaitseliselt väärtuslikku maad, kuid me kaotame põllumaad ja ka see on ressursi kaotus ning pigem problemaatiline,» selgitas Salm.

Probleeme on ka avamere tuuleparkide rajamisega. Valitsus ja ministeeriumid on Salmi hinnangul kõva tööd teinud, et need võimalused arendajatele luua. «Kuid nad pole teinud merealadel eelnevalt planeeringuid, et aru saada erinevate huvigruppide soove- näiteks kalurite, turismiarendajate või looduskaitsjate omi.»

Täna algas looduskaitsekuu.

Eelmise aasta detsembri seisuga oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti, nendest:

• looduskaitsealasid 131;
• maastikukaitsealasid 148;
• rahvusparke 5;
• vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 118;
• parke ja puistuid 546;
• hoiualasid 343;
• püsielupaiku 1038;
• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 11;
• kaitstavaid looduse üksikobjekte 1203.