/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2013/01/22/1533116t1h1b32.jpg)
Ainuüksi mõte sularaha täielikust kadumisest paneb pankurid ja maksuametnikud rõõmust käsi hõõruma ning varimajanduse haid higist leemendama, ent just selles suunas me liigumegi.
Sularaha kaob. Mitte «kas?», vaid «millal?»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehniline valmidus sularaha hülgamiseks on juba praegu olemas, iseasi, kas ka inimesed selleks valmis on. Soomes on sularaha osatähtsus jaekaubanduse kogukäibes kahanenud juba viiendikuni ja see suurendab survet sularaha osa vähendamisele veelgi.
Tulevast aastast tohib Soomes maksta mõne üksiku erandiga palka ainult töötajate pangakontole ja mitte sularahas. Ent see on siiski väike muutus võrreldes töö- ja majandusministeeriumi plaanidega, millest kirjutas septembris Turun Sanomat.
Varimajanduse vähendamise eesmärgil kokku kutsutud töörühm otsib aina uusi võimalusi sularahakäibe piiramiseks. Eelkõige on sihikule võetud endiselt suuresti sularahas arveldavad restoranid, majutusärid ja ilusalongid. Ühe esimese meetmena peaks Soome ettevõtjad pakkuma lisaks sularahas tasumise võimalusele kohustuslikus korras ka kaardimakse võimalust. See tähendab, et makseterminalid muudetakse kohustuslikeks. Töörühm kaalub ka rahalist piiri, mida ületavate ostude eest ei tohi maksta sularahas, vaid üksnes elektrooniliselt.
Tänase Postimehe paberväljaandes ja Postimees Plussis kõnelevad sularaha kadumise võimalikkuse teemal muuhulgas Swedbank Eesti juhatuse liige Ulla Ilisson, maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm kui akadeemik Urmas Varblane ja visionäär Linnar Viik.