Margit Härma
Margit Härma Foto: SCANPIX

Külm tahab hinge seest võtta, eriti tüdrukutel, kes me kõik oleme sunnitud esinema pidulikus koolivormis – valge pluusi väel. Kui me hanereas lavale ronime, litsun ennast ühe oma häälerühma tüdruku vastu, et meie õlgu kattev ühine suur soe valge sall maha ei libiseks. Kosmose kino kütmata saal on kooliõpilasi paksult täis aetud. Pinges õpetajad püüavad kesklinna toodud rahulolematuid noori vaigistada – kohe algavad ju linna komsomolikomitee tähtsate ninade kõned. On vist 1984. või 1985. aasta kesktalv.