Malbe öösöök

Öösnäkke vormimas: «Koostisainetest eelistan ökopoe omi, et end kõikvõimalike lisaainetega mitte nuumata - seda ka müslibatoonide puhul. Silte uurides võite avastada, et isegi tavalised rosinad ei ole neist puhtad...» kõlab Helen Saluveeri (vasakul) tähelepanek. Merle Liivak hoiab samuti ehedama toidu joont. Foto: Liis Treimann

Mida süüa, kui tulete pimedatel öödel kinost? Nälg näpistab, kuid kõhule liiga teha ei taha. (Filmi)sõbrad Helen Saluveer ja Merle Liivak jagavad tervisesõbralikke ideid.

On selge, et suure lihakäntsakaga ei taha kõhtu mõne hilisema kinoseansi järel kiusata ei Pimedate Ööde filmifestivali aegu ega ka muidu.

«Organismi ei tohigi hilisel õhtul või öötundidel üle koormata, juba üksi unele mõjub see halvasti,» leiavad öösöömisest kõneldes PÖFFi moekino koordinaator Helen Saluveer ja ajakirjanik Merle Liivak, keda peale sõpruse ühendab veel lastele suunatud Kahvliahvi Kokakooli ohjamine.

Ole enda vastu leebe
Nad on ühte meelt, et pigem eelistada tervislikku öösnäkki ja olla iseenda vastu leebe, kui et anda kiusatusele järele ja ahmida külmkapist valimatult kõike või suunduda lähimasse kiirtoiduputkasse, kus pakutakse burgereid kehvast ületöödeldud toorainest. Kuigi sedagi on elus tehtud, tunnistavad mõlemad.

Helen Saluveer mäletab, et nooremana sai mõnigi kord öösel peolt tuldud ja kõht täis puugitud kõike, mida parasjagu kätte sai. Merle Liivak aga meenutab üht hilisõhtut, kui pärast kiirtoidu antireklaamina mõeldud dokumentaalfilmi «Super Size Me» (e.k «ülisuur mina») vaatamist suundus ta otsejoones ühte hamburgeritemplisse paradoksaalsel kombel filmi vallandatud pöörast burgeri ja Coca-Cola-isu vaigistama – ilmselt aitas see kõik tunded omal moel läbi seedida. Vahel võib ju kiirtoidulgi mõte olla. Seda ei pea ehk fanaatiliselt enesele keelama ja kui ikka isutab, siis vahel harva on mõistlik soovile järele anda. Korra kuus see kurja ei tee, igal õhtul üksnes sellega piirdumine aga küll.

Mõtle ette
Sellist öösööki asendama kõlbakski näiteks üks tervislikumat sorti pitaleivast burger, mis on täidetud toitva artišokihummuse ja kerge rohelisega. Muidugi tahab see Lähis-Ida köögist inspireeritud kiire öö­amps veidike päevast eeltööd, nii et hilistel tundidel ei nõuaks see muud kui soojendamist ja koostisainete kokkusättimist. «Kui tahta tervisesõbralikumat öösööki, on oskus ette mõelda oluline,» toonitab Liivak, kui ahjusooja pitaburgerisse mõnusalt kõhtu täitvat artišokihummust mõõdab. Üldse on pita tänuväärne: poolitamisel tekkiva tasku võib täita päevasöögist üle jäänud salati, lihaviilude, kastmepõhjaga – see on justkui taaskasutus köögis.

Taaskasuta
Samamoodi võib hilistel tundidel ära kasutada päevast järele jäänud tatraputru, segades juurde vürtsika kastme hapukoorest, mädarõika- ja sojakastmest (ilmtingimata öko-, nt Bio Tamari) ning sortsust oliiviõlist – kehale tasakaalustavalt mõjuv puder maitseb kastmega hea ka külmalt.

Samavõrd hea idee ahjuköögiviljade teiseks ringiks pärineb Liivakul Marika Blossfeldti raamatust: oliiviõli, soola, pipra ja rosmariini või tüümianiga küpsetatud porgand, pastinaak ja peet maitsevad imehästi ehedal võiga määritud rukkileival. «Aga leib peab olema tõhus maaleib. Mina ostan Viljandist Rohelise maja poest Ennu leiba,» mainib Liivak.

Ka magus suutäis on see, mille järele tuleb himu pahatihti just vastu ööd, tunnistavad mõlemad naised. Tükike tumedat šokolaadi pole patt, kuid saiakese, koogi või kommi võiks hilistel tundidel asendada tervislikuma maiusega, olgu või müslibatooniga, nagu moefilmide asjatundja Saluveer välja pakub. Tema tarvitab neis valge suhkru asemel pruuni roosuhkrut, kuid sellegi võib retseptist välja jätta, kasutades magusaandjana üksnes mett ja/või vahtrasiirupit.

Heleni tervislikud müslisnäkid