Tõnis Oja: tabuteemade Eesti

Tõnis Oja Foto: Liis Treimann

Üldiselt käib meil diskussioon igasugustel teemadel, laialdaselt ja aktiivselt. Kummalisel kombel on aga millegipärast kujunenud mõned teemad, kus valitseb vaid ühesugune arvamus ning mille üle arutlemine on tabu.

Teiste valdkondade kohta ei oska ma öelda, aga majanduses, eriti majandus- ja rahanduspoliitikas on selliseid teemasid, mille üle kas ei arutleta või kui keegi üritabki seda teha, siis lastakse ta otsekohe sõelapõhjaks, päris mitu. Näiteks meil valitsev väide on, et USA Föderaalreservi lõtv rahapoliitika on väga kahjulik, toob kohe-kohe kiire või ülikiire inflatsiooni ja lõpeb finantsturgude kokkukukkumisega.

Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman on arrogantne ja rumal tegelane, kellel pole mingit õigust Eesti majanduspoliitika üle arutleda, veel vähem sellesse kriitiliselt suhtuda. Siit tuleneb ka järgnev postulaat, et Eesti ei tohi mitte mingil juhul laenu võtta, sest kohe, kui me seda teeme, muutume Kreekaks. Tõsi, viimase teema üle üritas Äripäev nüüd diskussiooni alustada, näis, kas ja kuidas see kulgema hakkab.

Ma olen ka ise Eesti riigi võlakirjade võtmise suhtes meie väiksuse ja haavatavuse tõttu skeptiline, aga see ei tähenda, et me selle üle arutlema ei peaks. Võib-olla selgub, et väikesemahuline võlakirjade emiteerimine mingi strateegilise eesmärgi saavutamiseks on siiski mõistlik ning aitab meie jõukuse kasvule kaasa.