Balti riigid hävitajaid ostma ei hakka

Septembris saatis Saksa hävitaja Eesti piiri lähistel Vene luurelennukit. Balti riigid soovivad, et liitlased jääksid ka edaspidi meie taevast valvama. Foto: Luftwaffe

Balti taevast jäävad tõenäoliselt aastakümneteks valvama meie liitlaste hävituslennukid, sest kolme riigi kaitseministrid leppisid reedel Vilniuses kokku, et Balti riigid endale hävituslennukeid ostma ei hakka.

Alates Balti riikide liitumisest NATOga 2004. aastal tagavad Balti riikide õhuturvet Leedus asuvad teiste liikmesriikide hävituslennukid, mis vahetuvad iga nelja kuu tagant. Praegu on olemas kokkulepe senise korra jätkamiseks 2014. aastani, ent vahepeal kaalusid kolme riigi kaitseministeeriumid ka teisi võimalusi, nende seas ka kolme peale hävitajate ostmist.

Hävituslennukid on aga väga kallid, nende tööshoidmine vajab palju kõrgelt­haritud spetsialiste ning kallist infrastruktuuri ja seetõttu oli oma hävitajate ostmine kogu aeg pigem teoreetiline võimalus. Lõpliku hoobi andis sellele tõenäoliselt majanduskriis, mis rappis kõvasti kõigi riikide kaitse-eelarvet.

Pärast 2014. aastat NATO liitlastega õhuturbe osas enam siduvaid kokkuleppeid pole, ent nüüd alustavad kolm riiki läbirääkimisi hävitajaid omavate liikmesriikidega, et need käiksid ka edaspidi Balti riikide taevast valvamas.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen lausus mõne nädala eest Tallinnas, et Balti riikidel pole mõtet hakata oma hävitajate peale raha kulutama, sest selles valdkonnas saavad nad loota liitlastele. Pigem võiksid Balti riigid tema sõnul oma raha kuhugi mujale kulutada.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet lausus, et arutada tuleb ka seda, kui palju peavad Eesti, Läti ja Leedu teistele õhuturbe teostamise eest maksma. Praegu maksavad Balti riigid õhuturbe kõigist kuludest vaid väikese osa, mis on seotud liitlaste kaitseväelaste majutamise ja transpordiga, ent trend on pigem sinnapoole, et järjest enam tuleb kinni maksta kõik liitlaste õhuturbega seotud kulud.

Kaitseministrid otsustasid ka tihendada koostööd ühishangetes ning leppida selles vallas sügiseks kokku konkreetsed ja praktilised ettepanekud, mis võimaldaks saavutada märkimisväärse kokkuhoiu kõikide Balti riikide kaitse-eelarves. Seni on Balti riigid Kuimeti sõnul ühiselt hankinud peamiselt laskemoona.