/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2010/05/09/364324t1hd13a.jpg)
Kuigi rahandusminister Jürgen Ligi soovitas neljapäeval valitsuse kabinetiistungil taastada maamaksu turupõhisus, st maa järgmine korraline hindamine tehtaks juba 2011. aastal, ei tule uut hindamist ilmselt siiski enne 2012. aastat.
Riigi maa-amet: maa hindamist pole kavas varem teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi all töötava maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja kohusetäitja Andres Juss kinnitas Postimehele, et maa järgmine korraline hindamine on Eestis kavas mitte varem kui ületuleval aastal.
See tähtaeg on kirjas ka keskkonnaministeeriumi arengukavas 2010–2013, mis on kinnitatud minister Jaanus Tamkivi käskkirjaga eelmise aasta märtsist.
Juss lisas, et dokumendis määratud tähtaeg tähendab tegelikult seda, et maa hindamist enne 2012. aastat ei tule, küll aga võidakse see korraldada ka mitte 2012. aastal, vaid hiljem.
Maa-ameti osakonnajuhataja sõnul ei ole amet teadlik sellest, et riik kavatseks maa uue hindamise aega seni otsustatuga võrreldes ettepoole tuua.
Ka rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas Postimehega valitsusele esitatud eelarvepositsiooni parandamise kavast kõneldes, et maa hindamine majanduskriisi ajal ei oleks tegelikult otstarbekas, sest sel ajal on kinnisvarahinnad kunstlikult madalad.
Maa perioodilist hindamist tehakse selleks, et maamaksu tasumise alus oleks vastavuses maa tegeliku turuväärtusega. Esimene hindamine toimus Eestis 1993. ning teine 1996. aastal.
Viimati oli maa korraline hindamine Eestis 2001. aastal ning omavalitsustest on eriti Tallinn pahandanud selle üle, et kuna uus hindamine on edasi lükkunud, siis peab linn kohaliku omavalitsuse tuluallikat – maamaksu – koguma aegunud hindade alusel.
Ka keskkonnaministeeriumi kehtiv arengukava möönab, et maa maksustamishind ei ole paljudes Eesti piirkondades praegu enam maa turuväärtusega samas suurusjärgus.
Omavalitsustel on aga võimalik maamaksu mõjutada ka seaduses määratud koefitsiendiga, mille kinnitab eraldi iga vald ja linn igal aastal vastavalt kohalikele vajadustele.
Rahandusministeeriumi läinud nädalal esitatud abinõude kava sisaldas maa varasema hindamise kõrval näiteks paljude sotsiaaltoetuste ja soodustuste kärpeid.
Kava oli koostatud põhiliselt näitamaks, milliste abinõudega tuleks valitsusel arvestada, kui ministrid jäävad oma 4,5 miljardi kroonini ulatuvate lisasoovide juurde järgmise aasta eelarves. Valitsuses selline tegevuskava heakskiitu ei pälvinud.