/nginx/o/2013/11/21/2636528t1h59b1.jpg)
Eesti kirjanik ja filmirežisöör Imbi Paju käis kolmapäeval Lasnamäel Laagna raamatukogus kohtumas vene keelt emakeelena kõnelevate gümnaasiumiastme noortega.
Kirjanik Imbi Paju rääkis Lasnamäe noortele sovetiaja repressioonidest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laagna raamatukogus toimunud kohtumine oli Tallinna Keskraamatukogu korraldatava ürituste sarja «Pisatel prišol v gosti k nam!» teise hooaja kolmas kohtumine. Projekti eesmärgiks on tuua vene keelt emakeelena kõnelevatele gümnaasiumiastme noortele lähemale kaasaegset eesti kirjandust ja aidata seeläbi paremini mõista kultuuride sarnasust ja erinevusi.
Imbi Paju, kelle rahvusvahelist tunnustust pävinud teos raamat «Tõrjutud mälestused» ilmus 2010. aastal ka vene keeles ning saadeti haridusministeeriumi toel ka siinsete venekeelsete koolide raamatukogudesse, vahetas Lasnamäe noortega paari tunni jooksul mõtteid Eesti ajaloo teemadel. « Rääkisin oma raamatust «Tõrjutud mälestused», raamatukogu juhataja luges ette selliseid minu poolt valitud kohti, mis avavad mitte ainult Eesti mälulugu, vaid ka eestivenelaste lugu, kellest suur osa koos soveti vöimuga represseeriti vöi hävitati,» vahendas Paju.
«Püüdsin noori julgustada, et nad hakkaks neid lugusid uurima, sest pärast revolutsiooni pögenesid Eestisse Venemaa haritlased, aristokraadid jne. Rääkisin neile ka Eesti vene vanausulistest, kelle külades on säilinud humaanne mentaliteet ja üks osa vene kulturiloost.»
Seejärel arutas kirjanik noortega meie ühist elu. «Nad küsisid, kuidas on lihtsam ühte lugu jäädvustada: kas läbi filmi või kirjanduse - seletasin, et need on kaks on küll eri žanrid, kuid minu puhul toetavad üksteist. Käsitlesime ka üksikinimese saatust, sest rahvusel pole vahet, kui üksikinimene sõtta satub - tal pole palju valikuid, et vastu hakata, tema kannatused looritatakse ideoloogiaga, kuid alati tuleb vaadata ideoloogia taha, et sünniks empaatia,» selgitas Paju.
«Pean oma häbiks tunnistama, et ka mina olin enne seda kohtumist Lasnamäele sõites veidi meediamanipulatsiooni mõju all, sest meil on köik nii ülepolitiseeritud, polariseeritud poliitika ja vöimu poolt. Kuid leidisn eest, säravate silmadega eesti keelt rääkivad noored, kellega oleksime vöinud rääkida hommikuni,» tõdes kirjanik, toonitades, et raamatukogu poolt on sellise üritustesarja korraldamine äärmiselt tänuväärne.