Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Eesti esimene toidupank plaanib tegevust laiendada üle Eesti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Sandra Maasalu
Copy
Toidupanga idee seisneb selles, et realiseerimistähtajale lähenevad toiduained korjatakse poekettidest kokku ning jagatakse need abivajajatele.
Toidupanga idee seisneb selles, et realiseerimistähtajale lähenevad toiduained korjatakse poekettidest kokku ning jagatakse need abivajajatele. Foto: SCANPIX

Põhja-Tallinnas alates märtsist abivajajatele 900 toidupakki jaotanud heategevuslik Toidupank plaanib asuda tegutsema ka teistes Eesti linnades.

Käesoleval aastal lõid Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill koostöös Swedbankiga Eesti esimese toidupanga, mille eesmärk on varustada puudustkannatavaid peresid toidupakkidega.

Toidupanga eesmärgiks on laieneda ka teistesse Eesti linnadesse, kus toiduabi saamine on hädavajalik. Sellisel juhul teeksid Toidupangad Eestis omavahel koostööd ning jagaksid oma kogemusi läbi Eesti Toidupanga.

Toidupanga juhi Piet Boerefijni sõnul on Toidupank alates 11. märtsist jaganud Põhja-Tallinna linnaosa kõige vaesematele peredele 900 toiduabi pakki. «Toidupanka tulevad kõik kaubad annetuste näol ning meil on hea koostöö mitmete toiduainete tootjate ja kaubanduskeskustega. Lihtsustatult võib öelda, et me viime toidu sealt, kus on ülejääk, sinna, kus sellest on tõsine puudus,» rääkis Boerefijn, lisades, et näiteks Fazer annetab toidupangale igal nädalal 100 kuni 200 värsket leiva- või saiatoodet.

Toidu jagamine käib läbi kohalike heategevusorganisatsioonide ja sotsiaalhoolekande võrgustiku, kus töötavad inimesed on teadlikud abivajajatest ning on nendega otseses kontaktis. Toidu kohaletoimetamisele aitavad kaasa organisatsioonid MTÜ Sõbra Käsi ja Päästearmee.

Swedbanki juhtkonna ja Toidupanga ekspertnõukogu liige Priit Roosimägi märkis, et Toidupanga tegevus aitab lisaks heategevusele kaasa ka raiskamise vähenemisele ühiskonnas tervikuna, kuna paljud toidukaubad, mis varasemalt on läinud lihtsalt hävitamisele, jõuavad nüüd sinna, kus seda reaalselt vajatakse. «Teisalt on Toidupangal täita ka majanduslikult ratsionaalselt käituva organisatsiooni roll- selline tegevus aitab vähendada taoliste organisatsioonide kulusid, kelle tegevuse käigus tekib toidu ülejääki ning mida on vaja hävitada,» ütles Roosimägi.

Enamikes Euroopa riikides on toidupangad juba loodud ja nende eesmärk on aidata majanduslikult raskustesse sattunud inimesi. Toidupank on heategev logistiline organisatsioon, mis kogub toiduaineid tootjatelt ja hulgimüüjatelt ning suunab need abivajajatele.

Piet Boerefijn kutsus lisaks annetajatele Toidupanga tegevusse aktiivselt panustama ka vabatahtlikke, kes abistaksid laos ja kontoris kaupade kogumisel, ladustamisel, pakkimisel ja jagamisel. Vabatahtlikud saavad seeläbi otseselt aidata meie ühiskonna kõige nõrgemaid. Lisaks annab Toidupangas kaasalöömine palju töörõõmu ja uusi tutvuseid.

Peamised annetajad on olnud: Fazer, Bambona, Kraft Foods, Rimi, Säästumarket, Leibur ja Unilever. Abi on saadud eraisikutelt, kes on annetanud Toidupangale poest spetsiaalselt sel otstarbel ostetud toitu.
 

Tagasi üles