Jüri Saar: miks Tartu rikub seadust?

Jüri Saar Foto: Margus Ansu

Ma olen ajalehes juba piisavalt kaua töötanud, et mäletada lastekaitsepäeva 2006. aastal, mil lapsevanemad seisid öösel elavas järjekorras, et saada oma lapsele lasteaiakohta. Tollest kuulsusetust ööst rääkinud leheloos oli muu hulgas ühe lasteaiajuhi tsitaat: «Möödunud esmaspäeval istus 45 minutit minu juures toolil noor ema ja ütles, et on saanud neljast lasteaiast eitava vastuse ja on valmis selle poliitiku ära tapma, kes räägib veel: tõstke iivet ja sünnitage.»

Vahepeal on muutunud lasteaiajärjekorra pidamise kord. Enam ei pea öösel seisma elavas järjekorras. Kuid lasteaiakohad – sõimekohad eriti – on endiselt defitsiit. Kõigile ei jagu ja kellele on jagunud, hoiab sellest kinni.

See on ka taust, mis aitab selgitada Tartu linnavalitsuse seaduserikkumist sõimerühmade paisutamisel üle seaduses lubatud piiri. Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi on lubatud 14 last, erandkorras 16. Tartu venitas piiri veel kahe lapse võrra kaugemale õigustusega, et kõik lapsed ju kohal ei käi, mõnikord isegi kuude viisi järjest, aga kohast ei loobu ka.