Kohus tühistas Omski pangajuhi väljaandmise Venemaale

Veel ei ole teada, millal kohus asja arutama hakkab. Foto: Lauri Kulpsoo / Postimees

Tallinna halduskohus tühistas täna juba teistkordselt justiitsministri käskkirja, mille järgi tuli üle 400 miljoni rubla ehk enam kui 10 miljoni euro omastamises süüdistatav AK BARS panga Omski filiaali eksjuht Aleksandr Dmitriev Venemaale välja anda.

Halduskohtu hinnangul ei ole justiitsminister ka käesolevas asjas vaidlustatud käskkirjas kaebaja poliitilist tagakiusamist puudutavaid väiteid piisava põhjalikkusega käsitlenud, mistõttu tuli käskkiri tühistada.

Advokaadibüroo Varul vandeadvokaadi ja Aleksandr Dmitrievi kaitsja Dmitri Teplõhhi sõnul on ta otsusega väga rahul ja loodab, et justiitsminister pöörab tähelepanu küsimusele, et väljaandmistaotluse eesmärk ei olnud tegelikult isikut kriminaalvastusele võtta, vaid poliitiliselt taga kiusata.

«Esmalt süüdistati Aleksandr Dmitrievit nii usalduse kuritarvitamises kui ka kelmuse toimepanemises. Oma sisu poolest on mõlemad kahtlustused identsed. Kohtumenetluse käigus õnnestus meil tõestada, et Vene Föderatsioon taotles isiku väljaandmist usalduse kuritarvitamise kuriteos, mille aegumistähtaeg on möödas ja mille eest ei ole võimalik isikut kriminaalvastutusele võtta,» selgitas Teplõhh BNSile.

Tema sõnul heidetakse praegu Aleksandr Dmitrievile ette kelmuse toimepanemist. Teda süüdistatakse üksinda enam kui 100 inimese eksitamises ja nende abistamises vastavate dokumentide vormistamisel. «Füüsiliselt ei ole võimalik, et kaebaja suudab kõik temale etteheidetud ligi 100 erinevat episooditoime panna. Ainuüksi episoodide arv näitab süüdistuse paljasõnalisust,» rääkis Teplõhh.

Tema sõnul jääb süüdistuse kohaselt mulje justkui Aleksandr Dmitrievi põhitööks oligi «variisikute otsimine, värbamine ja eksitusse viimine», mitte aga panga juhtimine ja poliitiline tegevus.

«Seega ei ole eluliselt usutav süüdistuses kajastatud versioon, mille kohaselt panga juht ja tolleaegne poliitik otsiks ise «variisikuid», kelle nimele vormistada kõne all olevad laenud,» lisas Teplõhh.

Justiitsminister tegi esimese otsuse Dmitriev Venemaale välja anda suve lõpus, kuid mees vaidlustas selle halduskohtus. Kui Tallinna halduskohus leidis, et justiitsministri otsus Dmitriev Venemaale välja anda oli igati pädev, siis ringkonnakohus leidis, et minister pole piisavalt käsitlenud küsimust, kas Dmitrievi süüdistamisel võivad olla poliitilised tagamaad.

Samuti viitas ringkonnakohus asjaolule, et Venemaa ametivõimude teatel on üks Dmitrievile süüks pandud kuriteoepisood vahepeal aegunud. Kohus leidis, et selles osas ei saa Dmitrievit Venemaale välja anda ning minister peab oma otsuses sellele ka viitama.

Oktoobris tegigi justiitsminister uue otsuse Dmitrievi Venemaale väljaandmise kohta, võttes arvesse ringkonnakohtu märkuseid. Kuid Dmitriev vaidlustas ka selle otsuse halduskohtus ning saavutaski kolmapäeval käskkirja tühistamise.

Harju maakohus märkis tänavu märtsi keskel, et riigiprokurör Eve Olesk oli koostanud äärmiselt põhjaliku analüüsi Dmitrievi Venemaale väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta ning kohtul pole ühtegi argumenti sellele vastu vaidlemiseks. «Väljaandmine Venemaale on lubatav, kui süüalusele süüks pandava karistuse eest on nii Eestis kui ka Venemaal ette nähtud vähemalt üheaastane vangistus ja nii see antud kaasuse puhul on,» märkis kohus.

Väljaandmist piiravaid nüansse kohtu väitel Dmitrievi süüasja puhul pole. Muu hulgas tõi kohus välja, et Dmitrievile süüks pandavad teod ei ole Eesti ega Venemaa seaduste järgi aegunud, samuti pole tegemist poliitiliste süütegudega ning menetlusalust isikut pole neis süütegudes Eestis süüdi mõistetud, samuti pole Eestis menetlust alustatud. «Mis puudutab kaitsja peamist väidet, et Dmitriev pole talle süüks pandud tegusid toime pannud, siis Eesti kohus ei saa selles kriminaalasjas tõendeid hinnata,» märkis kohus.

Dmitrijev vaidlustas maakohtu otsuse Tallinna ringkonnakohtus, kuid tänavu suve hakul jättis teise astme kohus jõusse maakohtu otsuse, mille järgi on endise pangajuhi Venemaale väljaandmine lubatav.

Ringkonnakohtu otsust seaduse järgi enam vaidlustada ei saanud ning materjalid liikusid edasi justiitsministri lauale. Praeguseks on minister juba kahel korral leidnud, et Dmitrijev tuleb Venemaale välja anda. Ministri otsust on menetluspooltel võimalik vaidlustada kõigis kohtuastmetes.

Dmitrievi kaitsjad on kasutanud alates käesoleva aasta algusest erinevaid võimalusi väljaandmismenetluse pikendamiseks. Nii taotlesid nad jaanuaris Venemaalt täiendavaid dokumente Dmitrievi süüasja kohta ning kohus oli sellega ka päri.

Märtsi alguseks olid nõutud dokumendid menetluspooltel käes ning Harju maakohus andis 4. märtsil kaitsjale ja riigiprokurörile teada, et kohus arutab väljaandmist 5. märtsil. 5. märtsi istungil teatas Dmitrievi kaitsja, et vajab lisaaega kaitsekõne koostamiseks, mida kohus andis talle kolm päeva ehk 8. märtsini.

Keskkriminaalpolitsei pidas tänavu jaanuaris kinni Venemaal rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud ning üle 400 miljoni rubla ehk üle 10 miljoni euro omastamises süüdistatud AK BARS panga Omski filiaali endise juhi Aleksandr Dmitrievi.

Dmitriev on kohtumäärusega vahistatud kuni tema väljaandmiseni või väljaandmisest keelduva otsuse tegemiseni.

Venemaa võimud kuulutasid AK BARS panga Omski filiaali endise juhi ja Omski linnanõukogu endise liikme Aleksandr Dmitrievi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, süüdistatuna suuremahulistes mahhinatsioonides panga rahadega.

Juurdluse andmeil otsis aastail 2007-2009 AK BARS panga Omski osakonda juhtinud Dmitriev oma volitusi kasutades välja kodanikke, kellele vormistas varanduslikku seisu kinnitavate võltsitud dokumentide alusel üle 100 hüpoteeklaenu kogusummas enam kui 350 miljonit rubla ehk umbes 8,6 miljonit eurot. See raha oli kavas investeerida elamuehituseks Omskis. Lepingute vormistamise eest maksis Dmitriev variisikutele 1000-10 000 rubla ehk umbes 25-250 eurot.

Lisaks vormistas Dmitriev oma abide kaudu Omski volikogus, kes nimeliselt juhtisid tema kontrolli all olevaid ettevõtteid, umbes 80 miljoni rubla ehk kahe miljoni euro ulatuses laene.

Laenusummad kanti Dmitrievi näpunäitel üle seotud ettevõtetele, samuti kasutati neid isiklikult otstarbel. «Sealhulgas hinnalise vara - autode, kaatrite ja lennukite soetamiseks,» teatas Venemaa prokuratuur.

2010. aasta keskpaigast andis Dmitriev juurdlusele ütlusi tunnistajana. 2010. aasta detsembrist ta enam uurijate juurde ei ilmunud, hiljem aga hakkas end uurimisorganite eest varjama ja õiguskaitseorganid kuulutasid ta üleriigiliselt tagaotsitavaks.