/nginx/o/2010/05/09/364110t1h9b5c.jpg)
Kevadtormil kokkuharjutav Kalevi pataljon pidas Pärnu- ja Viljandimaal kaitselahinguid, mis oli üheks etapiks jalaväepataljoni kokkuharjutamise osas.
Kalevi pataljoni ülem: sõdurid said kaitselahingus väga hästi hakkama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu hinnang sõdurite tegevuse kohta on see, et võitlejad said väga hästi hakkama,» ütles Kalevi pataljoni ülem kolonelleitnant Margus Koplimägi. «Parandada on alati midagi, aga esmamulje sõduritest kohe pärast kaitselahingut on hea.»
Kaitselahingu jooksul harjutasid Kalevi pataljoni allüksused kaitseala hõivamist, rühmitumist, kaitsepositsioonide ettevalmistamist ja kaitserutiine. Pataljoni võitlejad asusid positsioonidele juba eelneval õhtul ja ootasid vastast kogu öö.
«Öö möödus hästi, sest saime ööbida heina sees lakas ja küünis ning hommikul oli meestel motivatsioon kõrge,» ütles pataljoni C kompanii teise rühma ülema abi aspirant Toomas Laul.
Kalevi pataljoni nädal aega kestev koostööharjutus algas 5. mail ning sisaldab maaväe kolme põhilahinguliigi läbimängimist. Kaitselahingule eelnes viivituslahing ning täna alustatakse rünnaku treeningut. Kalevi pataljoni koostööharjutuse eesmärgiks on valmistada kogu pataljon ette Kevadtorm 2010 viimasel nädalal peetavaks hindamisõppuseks.
Kaitselahingu ajal ehitasid pioneerid jalaväelaste liikumise tagamiseks üle Tõlla oja jooksusilla.
«Kevadtorm on olnud väga põhjalik ja meil on olnud palju planeerimist ning koostööd jalaväelastega, aga ka palju magamata öid,» ütles Kalevi pataljoni pioneerirühma ülem aspirant Meinar Mäesalu. «Ootan koostööd jalaväega ja teiste brigaadi üksustega, selleks, et saaksime pildi ja kogemuse kuidas Eesti kaitsevägi sõda peab.»
Maaväe tänavuse õppuse kordaminekuks on oluline osa täita koostöövalmite Pärnumaa Tahkuranna ja Saarde valla ning Viljandimaa Halliste, Abja ja Karksi valla kohalike omavalitsuste ning elanike vastutulelikkusel.
«Kohalike elanikega on suhted äärmiselt head olnud, kui kompanii ülemad küsivad luba eramaad kasutada, on alati loa saanud, ütles kolonelleitnant Koplimägi. Kohalike toetus meile ja õppusele tähendab seda, et nad panustavad riigikaitsesse.»
Kaitseväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2010 eesmärk on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostegutsemise võime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtorm 2010 esimese kahe nädala jooksul treenib 1. jalaväebrigaad Eesti erinevates väeüksustes 2009. aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgneb lõpuharjutus, mille käigus maavägi hindab jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet ja nende ülemate juhtimisoskust lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutab kõiki tähtsamaid maaväe lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast reservõppekogunemisel. Õppusel Kevadtorm 2010 osaleb kokku 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
Kokku kolm nädalat kestev Kevadtorm 2010 viiakse läbi Lääne kaitseringkonna vastutusalas Pärnumaal ja Viljandimaal.
Kevadtorm 2010 kestab 23. maini.