/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Vastavalt jõustunud kohtuotsusele alustas veeteede amet (VTA) täna Haapsalus Suur-Holmi sadamasse ebaseaduslikult paigaldatud meresõiduohutust kahjustavate rajatiste eemaldamist, sadama omanik Viktor Siilats nimetab aga toimuvat tema vastu suunatud ülekohtuks.
Pildid: veeteede amet asus lammutama Siilatsi sadama rajatisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VTA teatel paigaldas lammutamisele minevad rajatised Viktor Siilatsiga seotud ettevõtte AS Evore ebaseaduslikult, mis leidis kinnitust ka VTA ja Evore vahelise pika kohtuvaidluse käigus.
«Sellele vaatamata ei kõrvaldanud Suur-Holmi sadama pidaja Evore enda ebaseadusliku tegevuse tagajärgi ning 2011. aasta 7. oktoobril tegi VTA firmale ettekirjutuse endisele olukorrale vastava läbipääsuala tagamiseks läbi või ümber Suur-Holmi sadama,» seisab VTA teates.
Suur-Holmi sadama pidaja keeldus ka ettekirjutust täitmast ning vaidlustas selle kohtus. Tänavu septembris jõustus kohtuotsus, millega tuvastati VTA ettekirjutuse õiguspärasus ning Evore ebaseaduslik tegevus on muutunud vaieldamatuks.
«Meresõiduohutust kahjustavate rajatiste eemaldamine toimub asendustäitmise korras, kuna ASile Evore juba eelnevalt määratud sunniraha ei andnud tulemust. Asendustäitmist VTA nimel vahetult rakendav isik on valitud riigihanke läbiviimise käigus. AS-ile Evore on antud korraldus hoiduda asendustäitmise takistamisest ning vajadusel pöördub VTA asjaomaste korrakaitseorganite poole,» seisab ameti teates.
Sadama omanik Viktor Siilats nimetab aga toimuvat juba aastaid kestnud riigivõimu küüniliseks ärakasutamine oma erahuvide läbisurumiseks.
«Kuus aastat valetamist, keset kohtuvaidlust seaduste muutmine ja nende tagasiulatuvalt rakendamine on andnud oma tulemuse kus VTA-le on võetud õhust õigus nõuda 20 meetri laiust läbisõitu läbi Suur-Holmi sadama akvatooriumi praeguse kaheksa meetri laiuse asemel,» selgitas Siilats.
Tema sõnul on Soomes, Inglismaal ja mujal hulgaliselt ka alla kaheksa meetri laiuseid veeteid, samuti ei eksisteeri Euroopa Liidus normi, mis kehtestaks veetee laiuseks minimaalselt 20 meetrit. «Kohus leidis sellegipoolest, et ehkki nõuet ei eksisteeri, pole sellegipoolest tegu olukorraga, mille poole ei tasuks püüelda,» rääkis Siilats.
Tema kinnitusel rakendatakse mitteeksisteerivat normi Suur Holmi sadamast hiljem tekkinud Veskiviigi sadama omanike Aivar Reiviku ja Arvo Oorni palvel ja kasuks.
«Neist üks oli tihedalt, et mitte öelda korruptiivselt seotud Võidusamba probleemidega ja teine on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsleri Eero Pärgmäe äi. Veeteede amet asub ju MKMi haldusalas ja teeb seega jõulise teene MKMi asekantsleriga seotud isikule,» ütles Siilats.
Ärimehe sõnul peaksid Veskiviigi sadama omanikud sadamaseadusest tulenevalt süvendama ise oma sadama sissesõidutee ja mitte kasutama sadamasse pääsuks naabersadama poolt süvendatud ja kasutuses olevat sadamabasseini.