/nginx/o/2012/06/04/1147228t1h7d23.jpg)
Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard ütles, et Eesti on tegelikult veapunktisüsteemi rakendamiseks valmis ja asi seisab vaid tahte puudumise taga.
Liikluspsühholoog: veapunktisüsteemi tulek Eestisse seisab tahte taga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Perioodil 2007-2011 tehti sel teemal Eestis väga palju tööd koos välismaiste ekspertidega ja siin käis kõrgeid Euroopa riigiametnikke abi pakkumas, kuid mingil põhjusel ei peetud seda abi vajalikuks,» rääkis ta.
Meinhard, kes oli üks 2009. aastal valminud ja maanteeametile esitatud põhjaliku uuringu «Veapunktisüsteemi rakendamise vajalikkus ja oodatav mõju Eesti liiklusohutusele» autoreist, kinnitas, et kõik ettevalmistused süsteemi tulekuks on tehtud.
«Kui tekib tahe seda süsteemi rakendada, siis see ei ole keeruline, seda on üsna kiiresti võimalik rakendada, aga asi on tõenäoliselt tahtes,» sõnas ta.
Veapunktisüsteemi eelisena nimetas Meinhard seda, et rikkujad kerkivad esile ja nendega saab tegeleda, vastupidiselt praegusele olukorrale, kus piirdutakse vaid karistamisega. «Kui koer teeb kodus kurja, siis talle antakse lihtsalt üle küüru, aga talle ei õpetata normaalse käitumise norme, aga hea koera saad siis, kui oled teda treeninud,» tõi ta võrdluse.
«See on küll hästi jäme võrdlus loomariigiga, aga ei ole ju mõtet ainult karistada, sest ega karistus üksi ei pane inimest teistmoodi käituma. Inimene peab aru saama sellest, mis on käitumise alge,» rääkis Meinhard ja ütles, et veapunktisüsteem sunniks rikkujaid nõustamisele minema, kusjuures haiguslike nähtude korral suunataks nad edasi.
«Inimestega tegeletakse ja siis vaadatakse uuesti, kas sellest kõigest oli abi. Kui oli, antakse roheline tuli, et inimene võib liiklusse tagasi tulla. Aga teda ei lasta enne liiklema, kui see probleem pole kõrvaldatud,» kirjeldas Meinhard.
«Kogu see nõustamine ja juhtimisvõimekuse kontrollimine, seda osa tänasel päeval Eestis süsteemselt ei ole. Seda rakendatakse järelkoolitusena ainult esmase juhiloa omanikele, aga nende ring on niivõrd väike, et selle süsteemiga Eestis ei jõutagi sisuliselt kuhugi, sest ainult väike hulk inimesi saab infot,» rääkis liikluspsühholoog, kes tegeleb ise esmasest juhiloast ilma jäänute järelkoolitamisega.
«Järelkoolitusel on nõustamise formaadis kahe aastaga osalenud ligi 500 inimest, kellest korduvaid osalejaid on alla 20,» tõi ta välja, et süsteem, mis on meil kehtinud kaks aastat, näib olevat efektiivne. Euroopas töötab veapunktisüsteem aga juba kümneid aastaid ja edukalt on koolitatud sadu tuhandeid inimesi, lisas ta.