/nginx/o/2010/11/25/472905t1hcc2b.jpg)
Vandeadvokaat Indrek Sirk tõi liikluse veapunktisüsteemist rääkides välja, et juba praegu leiab meie liiklusseadusest selle elemente.
Ekspert: mingil kujul kehtib veapunktisüsteem juba praegu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põhimõttena on veapunktisüsteem teatud valdkondades meil isegi olemas,» ütles Sirk ja selgitas, et näiteks jääb esmase juhtimisõiguse omanik sellest raske rikkumise korral automaatselt ilma ja peab juhiloa tagasi saamiseks koolituse läbima. «See süsteem toimib ja see on tegelikult üks veapunktisüsteemi elementidest.»
Ta rõhutas, et kui meil räägitakse veapunktisüsteemist eelkõige kui karistamismeetodist, siis tegelikult on selle rõhk pigem liiklusrikkujate rehabilitatsioonil ja isegi taassotsialiseerimisel, kuna teatud punktiarvu täitumisel tekib kohustus koolitusel osaleda.
«Selliste automaatsete järelmite süsteem annab suurema selguse ja kindlustunde – kui ma liikluses eksin ja rikkumise toime panen, siis tean, mis tagajärg saabub. Selgus ja kindlus on teisest küljest ka selle süsteemi nõrkus,» rääkis Sirk.
Ta tõi näite, et kui inimene on korduvalt meelega kiirust ületanud ja teeb siis kogemata mingi väikese vea, võib ta karmi karistuse saada. «Sellised automaatsed järelmid võivad teinekord olla ääretult ebaõiglased ja süsteemi luues pole alati võimalik välja peilida, milline võib olla see ebaõiglane olukord,» märkis advokaat.
Sirk ütles, et juristina pooldab ta seda, et igal konkreetsel juhul saaks arvestada just selle rikkumise asjaolusid ning automaatseid tagajärgi võiks olla võimalikult vähe.
«Kõige tähtsam osa on tegelikult see, kuidas rehabilitatsioonisüsteem toimib,» ütles advokaat ja selgitas, et veapunktisüsteem aitab välja selekteerida inimesed, kes vajavad nõustamist, koolitusi ja kursusi, kuid miinuseks on see, et pole teada, kas neist ka abi on.
«Enamus rikkumisi on ju lihtsad asjad, mida teab väike lapski autokoolis käimata – purjus peaga ei sõideta ja kihutada ei tohi, turvavöö peaks ikka kinni olema – aga kuidas viia see teadmine kõrvade vahele nii, et ma mitte ainult ei tea seda, vaid ka pean seda oluliseks ja täidan neid nõudeid?» küsis Sirk.
«Kõik need plussid ja miinused, mis on võimalik veapunktisüsteemi juures välja tuua, sõltuvad sellest, kust vaatenurgast seda vaadata. Asi, mis on plussiks, on samas ka miinuseks – kindlus on samal ajal jäik, koolitused on head, aga kas nad ikka on nii head, et mõjutaksid inimest rikkumisi mitte toime panema?» rääkis ta.
Vastuoludele vaatamata on Sirk veendunud, et veapunktisüsteem tuleb ka Eestisse: «Kuna praegu väljaspool kokkuleppele pole jõutud, pole ta siiamaani tulnud. Aga tuleb ikka, ega me sellest ei pääse,» sõnas ta.