/nginx/o/2010/06/09/383609t1h2f25.jpg)
Enam kui kahe aasta eest riigikogu liikluskomisjonis tagasi lükatud veapunktisüsteemi kehtestamise osas pole vahepeal edasiminekut toimunud, kuigi ideel oleks jumet, tõdevad maanteeamet ning riigikogu majanduskomisjon.
Liikluse veapunktisüsteemi idee takerdus euroliidult juhiste ootamisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hetkel on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sõnul asi takerdunud ELi initsiatiivi sellega tegeleda,» ütles Postimehele riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.
Just Euroopa Liidu seisukoha ära ootamine oli põhjendus, millega riigikogu liikluskomisjon 2011. aasta kevadel veapunktisüsteemi idee tagasi lükkas, kuid selgust pole selles küsimuses endiselt.
«Euroopa Komisjoni seisukoht on, et kuivõrd süsteemid erinevates riikides on nii erinevad, siis nemad ei plaani ühtse initsiatiiviga välja tulla,» ütles Kallas.
Alus süsteemi juurutamiseks on loodud
«Veapunktisüsteemi rakendamise koha pealt edasiminekuid ei ole,» tõdes ka maanteeameti liiklusekspert Villu Vane. «Minu teada (Euroopa Liidu – toim.) ametlikku seisukohta veapunktisüsteemi kohustuslikus korras rakendamiseks ei ole.»
Küll aga märkis Vane, et koos uue liiklusseadusega rakendus 2011. aastal autojuhtide nõustamise ja täiendava koolituse süsteem, mis on eelduseks veapunktisüsteemi kehtestamisel. «See puudutab algajaid juhte – esmase juhiloa omanikke,» märkis Vane ja selgitas, et juhiloast rikkumiste tõttu ilma jäänud algajad juhid peavad läbima täiendkoolituse.
«Sarnase süsteemi olemasolu on põhimõtteliselt aluseks ka punktisüsteemi juurutamisel – liiklusnõuete rikkumise puhul määratakse niinimetatud veapunkte ja teatud taseme saavutamisel tuleb läbida vastav koolitus. Koolituse või nõustamise puudumine oli ka üks põhjustest, miks omal ajal punktisüsteemiga edasi ei mindud. Ilma selleta ei olnud mõtet punktisüsteemi juurutada,» rääkis liiklusekspert.
Abi saaksid paadunud rikkujad
Vane sõnul oleks veapunktisüsteemi eeliseks just see, et oleks võimalus tegeleda nende autojuhtidega, kes süstemaatiliselt liiklusreegleid rikuvad – teatud punktiarvu täitumisel saaks neid koolitada, nõustada või arsti juurde suunata. «Ilmselt on siiski paljudel juhtudel, näiteks joobes juhtimine, tegemist meditsiinilise probleemiga ja inimene vajab ravi,» märkis ta samas.
Ka praegu kehtival korral on näiteks esmaste juhtide osas veapunktisüsteemi ees omad eeliseid, kuna see lubab juba esimese raske rikkumise korral juhi liiklusest eemaldada ning suunata ta enese täiendamisele või nõustamisele, rääkis Vane. «Veapunktisüsteemi puhul esimese rikkumisega üldjuhul see nii ei ole,» sõnas liiklusekspert.
Kaja Kallas ütles, et majanduskomisjoni hinnangul on veapunktisüsteemil kindlasti omad plussid. «Eelkõige just selles võtmes, et see ei ole suunatud inimeste karistamisele, vaid käitumise muutmisele. Kui veapunktisüsteemi plaan on välja töötatud, oleme valmis seda kaaluma ja arutama,» kinnitas ta.
Veapunktisüsteem kehtib 21 ELi riigis. Lisaks Eestile puudub see täiesti veel vaid Belgias, Leedus, Portugalis, Slovakkias ja Rootsis.