Narva katedraali ähvardab pankrotihaamer

Narva Aleksandri kirik. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Seoses sakraalhoone renoveerimisega rahalistesse probleemidesse sattunud Aleksandri kogudust võib ähvardada isegi pankrot.

Mõte haamri alla minevatest kalmistutest või kirikust tundub tervele mõistusele raskesti seeditav, ent Narva Aleksandri koguduse ümber praegu just säärane draama käibki.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Narva koguduse pankrot pole ka EELK kantsleri Urmas Viilma sõnul sugugi välistatud. Veidrat on selles loos paljugi – nii näiteks said probleemid alguse sellest, et ehitusfirma Eviko laenas kirikukogudusele raha, et kogudus saaks sellesama raha eest ehitusfirmalt ehitustööd tellida.

Viilma pole kuulnud, et ükski EELK kogudus oleks läinud pankrotti enne sõda või viimastel aastakümnetel. Nõukogude ajal tehti kirikutest ladusid, aga siis oli see võimu vägivald kristlaste kallal. Nüüdse olukorra põhjused on pigem ärilist laadi.

Ent pankrotivara seast leiab veel suuremaid haruldusi. Mida peab kõige selle kohta arvama Sininõmme kalmistul ja Vaivara vanal kalmistul igavest und puhkav ristirahvas?

Ka need surnuaiad kuuluvad kinnistusraamatu andmetel kogudusele. Sellele lisaks on sadakonna liikmega kogudusel Narvas mõned üsna esinduslikud hooned ja ka krundid. Kokku kuulub kogudusele 11 hoonestatud või hoonestamata katastriüksust.

Prokuratuur uurib

Juba tunamullu alustas prokuratuur kriminaalmenetlust, et kontrollida võimalike kuriteotunnuste olemasolu seoses Narva Aleksandri koguduse majandustegevusega. Menetluse aluseks olevad paragrahvid on seejuures üpris vänged, alates omastamisest suures ulatuses kuni dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamiseni.

Kogu seda suppi helbib kangekaelselt edasi koguduse õpetaja Villu Jürjo, kellel pole jäänud paraku kuigi palju liitlasi EELK kõrgemas juhtkonnas. Mees on saanud juba peapiiskop Andres Põderilt noomituse, ent kaevanud seoses koguduse ja Eviko rahaasju kajastanud artikliga kohtusse ka EELK enda häälekandja Eesti Kiriku.

«Ega ma ei oleks ka ise ette kujutanud, et meie kohtusüsteem on tegelikult olemuselt ikka nii mäda,» teatab Jürjo.

Kindel on see, et kirikuvalitsus ehk konsistoorium on Narvas toimunuga praeguseks hästi kursis, sest EELK revisjonikomisjon viis seal peapiiskopi korraldusel tänavu läbi erakorralise revisjoni ja esitas ka kirikuvalitsusele aruande, mis lükati avalikkuse eest kalevi alla.

Jürjo tahtis kirikuhoone taastada, aga paraku pole ta suurem asi finantsist. Viru maakohus mõistis oktoobris koguduselt ehitusfirma Eviko kasuks koos viivistega välja alusetu rikastumise teel saadud ligi 180 000 eurot, sellele lisaks veel Jürjo poolt Eviko kasuks kirjutatud garantiikirjast tulenev 351 500 euro suurune võlg. Kogudus kaebas otsuse juba edasi, ent mis on ikkagi nõude põhjus?

Eviko kandis enda ehitustööde rahastamiseks koguduse arvele 2009. aasta veebruaris ja märtsis veidi üle 132 000 euro. Kuna juriidiliselt vettpidavat laenulepingut polnud, siis käsitleski kohus koguduse kontole laekunud summat alusetu rikastumise paragrahvi järgi – kui teie kontole laekub juhtumisi suurem summa raha valeülekandena, siis kandke see igaks juhuks tagasi, sest vastasel korral peab kohus seda hiljem alusetuks rikastumiseks.

Narva kogudus oleks pidanud raha Evikole tagasi kandma, aga kasutas selle restaureerimistööde eest firmale tasumiseks. Tõenäoliselt oligi kõige taustaks siiski Jürjo ja Eviko juhtide kokkulepe, mida ei jõutud korrektselt laenuks vormistada.

Sihtasutusel Narva Aleksandri Kirik oli palgatud projektijuhiks Heikki Lättemaa, kes astus seoses rahapuudusega ehitusel õige kummalistesse avantüüridesse. Nii võttis ta Evikolt 351 514 eurot laenu, millele andis koguduse nimel garantii Jürjo.

«Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et enamik laenulepingust saadud rahast kasutati kiriku ehitustööde eest tasumiseks,» seisab kohtu otsuses.