Ajalehtede liit tahab arutada munitsipaalmeediaga seotud probleeme

Mart Raudsaar Foto: Sille Annuk / Postimees

Eesti Ajalehtede Liit tegi täna riigikogu juhatusele ettepaneku alustada Eesti demokraatliku infovälja tuleviku üle parlamentaarset debatti, kus võetaks fookusesse munitsipaalmeediaga seotud probleemid.

«Demokraatliku infovälja all peame silmas ühiskonna erinevatele osapooltele, sealhulgas erakondadele ning survegruppidele ühtmoodi juurdepääsetavat infovälja, kus toimuks avalik debatt Eesti elu probleemide ja arengusuundade üle, mis toimiks omamoodi «ideede turuplatsina», nagu selle esmakordselt sõnastas John Stuart Mill 1859. aastal ning mille veatu funktsioneerimine omab erilist tähtsust valimiseelsel perioodil,» märkis liidu tegevdirektor Mart Raudsaar.

Liidu hinnangul suudavad seda rolli täita avalik-õiguslik ja kommertsringhääling ning Eesti press, mis on liitunud Eesti ajakirjanduse eetikakoodeksiga, mille üheks oluliseks nõudeks on arvamuste paljususe ja võrdsuse tagamine, ning on aruandekohuslased pressinõukogu ees, mis jälgib hea ajakirjandustava täitmist.

Samas on Raudsaare sõnul viimastel aastatel omaette nähtusena üha enam esile kerkinud munitsipaalmeedia, mis kasutab oma tegevuses maksumaksja raha. «Niisuguste kanalite ellujäämine ei sõltu tellijatelt saadavast tulust, vaid konkreetse valla või linna võimulolijate suvast. Meile tundub praegune olukord ausa konkurentsi ja võrdsete võimaluste moonutamisena, rääkimata asjaolust, et munitsipaalkanalites esineb meie hinnangul probleeme arvamuste pluralismiga,» kirjutas ta.

Mitte väga kauges tulevikus võib juhtuda, et Eestis lõpetavad ilmumise kaks-kolm maakonnalehte, kuna nad ei suuda konkureerida tasuta või väga soodsalt levivate ajalehelaadsete väljaannetega.

Tema sõnul on Eesti väiksusest tulenevalt näha tendentsi, kus munitsipaalmeedia omandab maksumaksja raha toel konkurentsis eelisseisundi.

«Meie jaoks pole tegemist niivõrd Tallinna probleemiga (ehkki Tallinna kontekstis on probleemist avalikult kõige rohkem räägitud), vaid tendents puudutab eeskätt Eesti maakondi ja maakonnalehtede konkurentsisituatsiooni. Mitte väga kauges tulevikus võib juhtuda, et Eestis lõpetavad ilmumise kaks-kolm maakonnalehte, kuna nad ei suuda konkureerida tasuta või väga soodsalt levivate ajalehelaadsete väljaannetega, mis saavad kas otseselt või kaudselt toestust kohaliku omavalitsuse eelarvest,» märkis Raudsaar.

Liidu arvates on tegemist ohuga Eesti demokraatiale, mis vajab avalikku laiapõhjalist arutelu, mille käigus kooruksid loodetavasti välja kõige paremad lahendused. Probleemi muudab tema hinnangul iseäranis keeruliseks asjaolu, et võimalikud lahendused ei tohiks piirata Eesti ajakirjandusvabadust ning laiemalt sõna- ja arvamusvabadust, sealhulgas kodanike või omavalitsuste õigust asutada häälekandjaid.

«Teisisõnu, lahendus ei saa olla munitsipaalväljaannete keelamine, ajakirjandusseadus, riiklike otsetoetuste jagamine (jättes kõrvale rahvusringhäälingu ja võimaliku venekeelse telekanali teema) või ajakirjanduse eneseregulatsiooni asendamine mis tahes teise kontrollorganiga,» rääkis Raudsaar ja lisas, et need meetmed annaksid sootuks teistsuguse tulemuse ehk lammutaksid pikas perspektiivis demokraatlikku avalikku infovälja.

Raudsaar avaldas arvamust, et probleemi lahendamisel oleks suur samm edasi juba üksnes probleemi teadvustamine, mis võimaldaks jõuda parema praktikani. Tema sõnul on võimalik, et järgnema peaks konkurentsisituatsiooni analüüs ning ühe meetmena võiks kaaluda reklaamimüügi piiranguid munitsipaalväljaannetes juhul, kui enamik nende väljaandmiseks vajalikest summadest tuleb kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest.

«Igatahes oleksime tänulikud, kui algaks avalik debatt Eesti ajakirjanduse ja munitsipaalväljaannete esindajate osavõtul, kuivõrd oleme veendunud, et Eesti demokraatliku infovälja tuleviku jaoks parimad lahendused sõelutakse välja sellelsamal «ideede turuplatsil»,» lisas ta.