Jahimehed tülitsevad maaomanikega

Jahimehed pelgavad muu hulgas seda, et metsseast saab väikeuluk, kelle pihta võib valimatult kõmmutada. Foto: Ove Maidla

Keskkonnaministeeriumis ettevalmistatav uus jahiseadus ajas tülli Eesti Erametsaliidu ja Eesti Jahimeeste Seltsi, sest jahimeestele toob see kaasa karmimad kohustused maaomanike ees.

Mis kõige kurioossem, jahimeeste seltsi huve kaitseb eelnõu ettevalmistamisel selle õrnema soo esindajast tegevjuht Hegne Lump, sellal kui maaomanike õiguste eest seisavad hoopis kaks jahimeest, Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane ja keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Sel nädalal tegi jahimeeste selts uue seaduse kohta kriitilise pöördumise ja erametsaliit vastas vähemalt sama kriitiliselt, teatades, et jahimeeste seltsi juhtkond on eelnõule ja partneritele viimases etapis selja keeranud ning oma retooriliste avaldustega edasised läbirääkimised sisuliselt välistanud.

Maaomanikul tekivad õigused

Erametsaliidu tegevjuhi Ants Varblase sõnul ei ole praeguse jahiseaduse järgi eraomanikul oma maal üldse mingeid õigusi, kui jutt käib jahindusest.

«Tellisime kaks analüüsi seoses ühe Lõuna-Eesti koprakahjustusega ja tahtsime teada, kas kahjunõudega saab minna jahirentniku vastu,» rääkis Varblane. «Tulemuseks oli, et kahju ei saa sisse nõuda jahimeestelt ega ka riigilt.» Sellal kui kiskjate tekitatud kahjud hüvitatakse, ei korva keegi väikeulukite ja põtrade-sigade-kitsede kahjusid.

Uus seadus paneks esmakordselt paika selle, et jahipiirkonna kasutaja on kohustatud maaomaniku nõudel hüvitama põdra, metskitse ja metssea tekitatud kahjustused kuni tuhande krooni ulatuses hektari kohta. Jahimeeste seltsile aga ei meeldi, et vaid nemad peavad vastutama. «Vastutust peaks jagama riik, maaomanik ja jahimees,» lausus Lump.
Varblase väitel on selle 1000 krooni näol tegu sisuliselt sümboolse hüvitisega.  

Kobraste üleujutuskahjustusi ei korva ka uue seaduse järgi keegi, küll aga annab see maaomanikule võimaluse kutsuda kohale jahimehed, kes tema valduses kobraste arvukust piiravad. «Näiteks Võrumaa mees ei arvesta enam oma kohaliku jahiseltsiga, kes pole probleemi lahendanud, ja kutsub kohale jahiõigusega seltskonna, kes teevad koprajahi nii-öelda elegantselt ära,» seletas Varblane.

Esmakordselt tekib maaomanikel õigus välja vahetada ka jahipiirkonna rentnik ja seda kahe kolmandiku hektarite omanike häältega. Praegu on maaomaniku ainus õigus keelata oma kinnistutel jahipidamine, paraku ei saa ta maade rentniku vahetamist algatada. Lõppkokkuvõttes käivad jahimehed kinnistust kaarega mööda ja tegutsevad edasi, samal ajal kui sead tuhnivad maaomaniku põldu.

Postimeheni jõudis ka väide, et eelnõu vastuvõtmise tulemusena võidakse suurulukid kits ja metssiga nimetada ümber väikeulukiteks. See tähendaks, et eraomanik võiks sigu ja kitsi jahitunnistuse olemasolul oma maal kõmmutada palju tahab. Praegu annab riik kitsede-sigade laskmiseks miinimum- ja maksimumarvukuse ning loomade soovitusliku soolise ja vanuselise struktuuri.

Uue seadusega antakse maaomanikule õigus oma maal jahti korraldada sõltumata sellest, kas ta on jahimees või mitte – jahipidamise õiguse võib loovutada kellele iganes. «Kui ta juba saab korraldada oma maal väikeulukite jahti, tekib paratamatult surve jahtida ka metskitse ja metssiga,» selgitas Lump.

«Maaomanikul, kes võib eelnõu järgi olla erinevalt senisest ka juriidiline isik, võib tekkida tahtmine tegeleda näiteks jahiturismiga.»

Lumpi sõnul võidakse metsad sigadest-kitsedest nende väikeulukiteks kuulutamisel lihtsalt tühjaks kõmmutada.

Rendihinnad tõusevad

Ka teeb jahimeestele muret, et jahipiirkonna rentimine läheb oluliselt kallimaks. «Asekantsler Andres Talijärv ütles, et tulevikus maksustab RMK jahipiirkonna ühe euroga hektarist,» väitis Lump.

Jahipiirkonna kasutaja maksab praegu riigile keskmise 12 000-hektarilise jahipiirkonna eest 1,5 krooni hektari kohta ehk 18 000 krooni aastas, tulevikus aga võib see summa ulatuda Lumpi arvutustel 187 000 kroonini aastas.

Lumpi sõnul on Eesti jahimehe keskmine vanus üle 50 eluaasta ja suur osa neist on pensionärid ja töötud. «Umbes 40 protsenti jahindusega tegelevatest inimestest langeb ära ja see tähendab omakorda maksukoormuse tõusu allesjääjatele.»

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Andres Talijärve kinnitusel ei kavanda keegi metssea ja kitse väikeulukiteks kuulutamist, samuti pole paika pandud eurost renditasu ühe jahimaahektari kohta. «Naabrite juures on see hind üks euro, aga see ei tähenda, et ka RMK kavatseb kehtestada sama summa.»

Talijärve sõnul on jahimehed praeguse seadusega väga rahul, maaomanikud mitte. «Tahame anda maaomanikele natuke rohkem hoobasid,» rääkis ta. «Kui jahirentnik ei taha nendega mõistlikult suhelda, võivad maaomanikud võtta kätte ja rentniku välja vahetada. Praegu selline võimalus puudub.»

Jahimaad

•    Eestis on 16 600 jahimeest ja 327 jahipiirkonda.

•    Koos kaitsealadega on sellest jahipiirkondadeks jagatud 4,1 miljonit hektarit, sealhulgas nii riigi- kui eramaad.

•    Ühe jahipiirkonna keskmine suurus on 12 000 hektarit.

•    Jahipiirkonna kasutaja maksab praegu sellise keskmise piirkonna eest 1,5 krooni hektari kohta ehk 18 000 krooni aastas, tulevikus aga võib see summa ulatuda 187 000 kroonini aastas ehk üle 11 korra rohkem.

•    Kui praegu on jahimeeste maksukoormus 360 krooni aastas, siis üheeurose hektaritasu korral maksaks jahimees keskmiselt 4500 krooni.

Allikas: Eesti Jahimeeste Selts