Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Riik tahab seadustada otselepingud raudteel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui veel tänavu juulis kuulusid Elroni rongiparki nii vanad (pildil vasakul) kui ka uued elektrirongid (pildil paremal), siis alates eelmise kuu algusest pole Eestis enam mitte ühtegi vanatüüpi elektrirongi.
Kui veel tänavu juulis kuulusid Elroni rongiparki nii vanad (pildil vasakul) kui ka uued elektrirongid (pildil paremal), siis alates eelmise kuu algusest pole Eestis enam mitte ühtegi vanatüüpi elektrirongi. Foto: Toomas Tatar

Ühistranspordiseaduse muudatus lubaks raudteel otselepingud, mis on põhiküsimuseks riigi ja Edelaraudtee vahelises kohtuvaidluses.

Samal ajal kui riik käib Edelaraudteega kohut küsimuses, kas Elroniga (varasem Elektriraudtee – toim) reisijateveo otselepingu sõlmimine oli ikkagi seaduslik, on riigikogus töös seadusemuudatus, mis üheselt selliseid lepinguid lubaks.

Otseleping tähendab, et lepingu sõlmimiseks ei kuulutata välja riigihanget. Kehtiva Euroo­pa Liidu määruse järgi on otselepingud raudteeveol lubatud, aga seda ainult juhul, kui liikmesriigis kehtiv seadus seda ei keela. Praegu Eestis kehtivas ühistranspordiseaduses on see keeld ning ka halduskohus leidis oma eelmisel nädalal tehtud otsuses, et sellest tulenevalt on riigi ja Elroni vahel sõlmitud leping tühine.

Tagasi üles