/nginx/o/2014/03/06/2877456t1h9571.jpg)
/nginx/o/2013/09/06/2332197t1hdbd6.jpg)
Sõnades «kultuur» ja «poliitika» näib peituvat põhimõtteline vastuolu. Ajalugu väidab, et kokku surutuna kipub üks või teine viimasena naerma.
Tellijale
Ahto Lobjakas:putš
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole kahtlust, et Kaur Kenderil ja ZA/UMil on olemas kultuuriline programm. Kellel ei oleks? Keerulisemad on lood poliitilise programmiga, mis nende Sirbi-manifesti ette ja taha on naelutatud. Kujutledes, milline poliitik sellist juttu ajada võiks, ei kerki silme ette mitte niivõrd Kristen Michal või Rain Rosimannus, kuivõrd Aadu Kägu mängufilmist «Seenelkäik». ZA/UMi Sirbi-visiooni ühiskondlik osa on Aadu Kägu manifest. Ka poliitik on inimene, kõik me teeme vigu, laske elada.
Kägul muidugi on minevik. Lähemal NO99 tükid ja «Valimiskool», kaugemal nõukogude satiir, mis meid siiani hästi teenib (miks, oleks huvitav kultuuriline küsimus). Poliitika poolelt kuuluvad taustsüsteemi Silver Meikar, platvorm «Valeliku poliitika vastu» ja «Harta 12». Kokkuvõtlikult on see Kenderi/ZA/UMi poliitiline genealoogia, ilma milleta poleks nad Sirpi näinud.