Ida-Viru ettevõtluskeskuse korraldatud konkurss näitas, et ka lasteaialapsed on äärmiselt leidlikud oma ettevõtmistes. Keskuse hinnangul aitavad sellised projektid lastel saadavat haridust paremini eluga seostada.
Lapsed harjutavad juba lasteaias ettevõtlust
Esimest aastat lasteaialastele laiendatud projektikonkurss «Ettevõtlik kool» tõi Ida-Viru ettevõtluskeskusse infot kümnete lasteaialaste ettevõtmiste kohta.
Ettevõtluse koordinaator Kristi Ruusamäe rääkis, et sarnaseid ettevõtmisi tehakse kindlasti igas Eesti kohas, aga Ida-Viru ettevõtluskeskus arendab seda programmi, et tegevuste kaudu õppimine kooli- ja lasteaiatunnis süveneks. «Muidu on meil palju faktide pähetuupimist, mida laps ei oska seostada. Näiteks musträstase õppimine tunnis pildilt ja selle äratundmine looduses on hoopis erinevad,» põhjendas ta.
Koostöö ettevõtetega annab lastele ka ettekujutuse tööelust. «Sellist õpetust on esialgu õpetajal võib-olla keerulisem ette valmistada, aga lastes toimub suur muutus ja see nii on huvitav, et pärast enam tagasiteed pole,» oli Ruusmäe kindel.
Mälumäng ja putukahotell
Näiteks Avinurme lasteaia lapsed tegid endale umbes kuuajase projekti käigus kodukoha olulisemaid objekte tutvustava mälumängu.
Selleks tegid nad ise fotod, kiletasid need ja kleepisid puuklotsidele. Kogu mängu otsast lõpuni tegid 3-5-aastased lapsed ise valmis: «Ise käisid kohtadest fotosid tegema, ise kiletasid, meisterdasid puutükikesi. Juba selle töö käigus õppisid nad olulisemad kohad ära, aga nad kinkisid neid mänge ka teistele – näiteks koolile, vallavalitsusele, raamatukogule,» kirjeldas Ruusamäe.
«Lasteaiaõpetajale oli huvitav märgata, et lastele oli näiteks koolimaja tähtis objekt, aga lasteaed ja kodu polnud - need ju igapäevased!» naeris Ruusamäe.
Avinurmes on puulaastudest meisterdamine väga populaarne, selleks saadi tootmisjäägid kohalikust ettevõttest. Raamatukogutöötajad aitasid objekte välja valida, muuseumis käidi lisaks fotosid saamas – nii haarati lastega koostöösse mitmeid täiskasvanuid.
Teise projekti raames ehitasid Avinurme lasteaia lapsed endale putukate hotelli. «Lapsed õppisid putukaid ja loodust tundma ja uurisid, kuidas neid putukaid päriselt näha. Koos kohalike entusiastidega klopsiti puust kastikesed üksteise otsa kinni, pandi sisse sammalt ja muud vajalikku ning lapsed ootasid, et siis tulevad putukad sinna elama,» kirjeldas Ruusamäe. «Kõige toredam - mõned olidki tulnud! Kõige esimene elanik oli kärbes,» naeris ta. Samas kinnitas ta, et sellise jälgimisprotsessi kaudu õpivad lapsed palju.
Tammik ja ooper tervislikust toitumisest
Narva lasteaia ettevõtlikud lastel algas juba sügisel looduseprojekt. «Sügisel korjasid lapsed peenralt lilleseemneid, kuivatasid-säilitasid neid, siis poolest talvest külvasid pottidesse ja kasvatasid neist lilled. Samuti sai iga laps enda hoolde hüatsindi lillesibula, mille eest igaüks oma potikeses akna peal hoolitses. Nüüd on plaanis need õue peenrale kasvama viia,» kirjeldas Ruusamäe. Tema hinnangul on see väga oluline, et lapsed näevad ise lasteaeda lillepeenart tehes kogu seda protsessi, alates taime kasvamisest kuni selle hooldamise-kastmiseni.
Koostöös lapsevanematega korjasid lapsed ka ligi 18 kilo tammetõrusid, mis külvati hiiemäele, et sinna kunagi aastate pärast tammik kasvaks.
Jõhvi lasteaia projekti «Mölder» pakkusid välja lapsed, kellele jäi iga-aastaselt peetav leivapäev igavaks ja nad tahtsid sel päeval hoopis ise leiba teha. «Lapsed ise olid vaimustuses, selle juurde õpiti ära töölaul ja räägiti kogu möldrilugu – kust jahu tuleb, kuidas leiba saab. Nüüd saavad nad hoopis paremini aru, kui tervislik see on,» uskus koordinaator.
Üks Kohtla-Järve lasteaed tegi aga ooperi tervislikust toitumisest. Neile tundus sellest rääkida igav ja taas pakkusid lapsed ise välja, et laulame ja teeme sellest mingi loo. Ooperiga käidi koguni väljaspool oma lasteaeda esinemas.
Narva lasteaialapsed meisterdasid koos lapsevanematega lindudele toidumajad piimapakkidest, purkidest-pudelitest, koos riputati need lasteaia õue üles ja koos jälgiti, millised linnud sinna sööma tulevad.