Nüüd juba 50-aastase legendaarse Villu Tamme nakatava muusika ja südantkriipivate sõnade saatel on sirgunud mitu generatsiooni. Õnneks on loomu poolest tagasihoidlikul Villul õnnestunud esimese ešeloni üleekspluateeritud staari saatust kuidagi loomulikult ja mõnusalt vältida ning jääda ikka endaks, omamoodi eemalseisjaks ja muretsejaks üheaegselt.
Tema kompromissitu isiksuse mõju mitte ainult meie muusikalisele, vaid ka üldisele ühiskondlikule mõttementaliteedile on kindla peale oluliselt suurem, kui arvata julgeks. Tribuutplaadid on enamasti kuidagi nii, et võta üks ja viska teist. See on tore ja jõuline erand. Kannatab järjest kuulata. Album on sündinud Villu Tamme bändi J.M.K.E. 2002. aasta Euroopa tuuri autojuhi, fotograaf Marko Mummi Facebookis välja hõigatud plaanist. Paari kuuga kogunes 36 lugu ja topeltplaat oligi kodanikualgatusena olemas.
Eripalgeliste artistide interpretatsioonid on süldipungist vilega folkmetal’ini välja. Kõik ilma ühegi erandita ausad, siirad ja lugupidavad. Vägev sünnipäevakink. No ja oleks mulle keegi aastal 1986 Moskva kohviku ees öelnud, et Villu Tamme 50. sünnipäevast tuleb «Aktuaalses kaameras» kunagi lugu, siis ma oleks hea nalja eest paar lonksu õlut pakkunud küll. Aeg läks ja lugu tuligi! Ja Villu ütles häbelikult, et tahab sünnipäevaks poni. Vat see on alles punk!
Margus Haav
-----------------------------
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2013/11/15/2623224t1h36bd.jpg)