Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/03/25/1656244t1hc044.jpg)
/nginx/o/2013/11/14/2621316t1h0a5e.jpg)
Dan Browni vastne romaan, mille pealkiri «Inferno» on võetud Dante Alighieri «Jumalikust komöödiast», pakub põnevust ehk vähemgi kui mõtlemisainet. Raamatu deviis teatab veendunult: põrgu sügavaimad paigad on mõeldud neile, kes jäävad moraalse kriisi aegadel erapooletuks. Ning maailm on kriisis. Hävimas. Ülerahvastatuse tõttu. Mis tõstab üles küsimuse: kas osa inimkonnast tuleks hävitada? Jah või ei? Erapooletud põlevad põrgus.
Brownil, kes sai kuulsaks «Da Vinci koodiga», on seski raamatus kõik tegevuspaigad, ajaloolised sündmused, tegelased ja esemed autentsed. Seega saab lugeja ebakultuurset kirjandust uurides – no ei hakka meie vaimuväed «Infernot» Sirbi külgedel lahkama – ka pisut haritud. Igatahes «Jumalik komöödia» ja Dante elu saab selgemaks kui koolitunnis ning huvi Firenze ja Veneetsia kultuuriväärtuste vastu kasvab.