/nginx/o/2012/08/02/1248604t1h5c13.jpg)
Eesti ja Leedu rahvastikuregistrid alustavad tänasest regulaarset andmevahetust, mille eesmärk on tõsta mõlema riigi rahvastikuregistri andmete kvaliteeti ning anda täpsem ülevaade oma kodanikega naaberriigis toimuvatest sündmustest.
Eesti ja Leedu alustavad rahvastikuregistrite andmevahetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ja Leedu andmevahetuse aluseks on neljapäeval Vilniuses allkirjastatud rahvastikuregistrite vaheline koostööleping. Edaspidi ei pea inimene lapse sünnist või välisriiki elama asumisest teavitama kahe riigi asutusi, vaid piisab sündmuse registreerimisest ühes riigis ja see info jõuab automaatselt ka kodakondsuse järgsesse riiki.
Sõlmitud leping reguleerib andmete vahetamist, töötlemist ja andmekaitset. Leping sätestab ka andmete loetelu, mida registrid omavahel vahetavad. Riigid vahetavad infot vaid selles riigis elavate teise riigi kodanike kohta. Nii näiteks edastab Eesti Leedule vaid Eestis registreeritud Leedu kodanike andmeid. Muudatusi andmetes antakse üle regulaarselt üks kord kuus.
Eestis elab kehtiva elamisõigusega 1941 Leedu kodanikku.
Sõlmitud andmevahetusleping on Eesti rahvastikuregistrile teine, aastast 2005 toimub andmevahetus Soomega.