/nginx/o/2011/10/31/814560t1hb688.jpg)
Eesti valiti eile õhtul Pariisis ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni 37. peakonverentsi plenaaristungil 166 häälega UNESCO täitevkogu liikmeks.
Eesti valiti UNESCO täitevkogusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väliminister Urmas Paeti sõnul on UNESCO juhtorganisse kuulumine Eesti jaoks oluline tunnustus. «Oleme juba üle 20 aasta UNESCO liige ning meie koostöö selle organisatsiooniga on pidevalt tihenenud,» ütles välisminister Paet.
«Ka Eesti kultuuripärandis on palju väärtuslikku, mille säilitamisele ja hoidmisele tähelepanu pöörame. Tajume seetõttu väga hästi, miks on oluline ka maailmas laiemalt füüsilist ja vaimset pärandit väärtustada ning kaitsta. UNESCOs aktiivselt kaasarääkimine annab selleks parima võimaluse,» lisas Paet.
Eesti alalise esindaja UNESCO juures suursaadik Marten Koka sõnul on täitevkogu liikmeks olemine Eestile suur vastutus. «Pöörame täitevkogu liikmena kindlasti tähelepanu Eesti jaoks olulistele teemadele nagu internetivabadus, maailmapärandi kaitse ja haridusküsimused,» märkis Kokk.
Eesti kandideeris UNESCO täitevkogu koosseisu aastateks 2014-15 esimest korda. Täitevkogu on UNESCO roteeruva liikmesusega juhtorgan, kuhu kuulub korraga 58 liikmesriiki ja mille koosseisu valivad UNESCO liikmesriigid peakonverentsi plenaaristungil.
Eesti sai UNESCO liikmeks 14. oktoobril 1991. aastal. Eestist on UNESCO maailmapärandi nimekirjas alates 1997. aastast Tallinna vanalinn ja alates 2005. aastast kümne riigi koostöös esitatud Struve meridiaanikaare säilinud rajatised. 2009. aasta juulis kanti UNESCO maailmamälu programmi Balti keti sündmused. Vaimse kultuuripärandi nimekirja on kantud Seto leelolaulud, Eesti, Läti ja Leedu laulu- ning tantsupidude traditsioon ja Kihnu kultuuriruum.