/nginx/o/2013/06/16/1833578t1ha6a8.jpg)
Rahulolu demokraatiaga on Eestis Euroopa keskmisest madalam, sarnanedes enam olukorraga Küprosel, Tšehhis, Poolas ja Slovakkias, selgub Euroopa sotsiaaluuringu 2012/2013. aasta andmetest.
Rahulolu demokraatiaga on Eestis Euroopa keskmisest madalam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuigi enamus kaasaegse ühiskonna inimesi väidab hindavat demokraatiat, on arusaamad sellest, mis demokraatia on, erinevad,» rääkis uuringutulemustest TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, Euroopa sotsiaaluuringu koordinaator Eestis Mare Ainsaar.
Ainsaare sõnul lubavad uuringu andmed võrrelda Eesti inimeste arusaamu demokraatiast naaberriikidega, Euroopaga üldiselt ning jälgida ajalisi trende. Näiteks peavad eestimaalased väga oluliseks demokraatia osaks, et valimised oleksid vabad, kohtud töötaks õiglaselt ning valitsus seletaks oma otsuseid inimestele.
Andmeid analüüsinud võrdleva poliitika vanemteadur Piret Ehin märkis, et Eesti inimestele on demokraatia vähem tähtis kui Põhjamaades, kuid olulisem kui Venemaal.
Eesti erinevates kogukondades hinnatakse demokraatiat erinevalt. 42,9 protsenti eestlastest pidas demokraatlikku valitsemist äärmiselt oluliseks ja samal seisukohal oli vaid 27,2 protsenti venekeelsetest Eesti inimestest. «Ka nende osakaal, kes peavad demokraatiat väheoluliseks, on venekeelsete elanike seas kolm korda suurem kui eestlaste seas, vastavalt 13,2 ja 4,4 protsenti,» rääkis Ehin.
«Eesti elanikud on üpris kriitilised demokraatia toimimise osas ja ka siin eristuvad erinevad rahvusrühmad. Eestlaste keskmine hinnang demokraatia toimimisele oli 10-palli skaalal 5,33, venekeelsete elanike hinnang aga kõigest 3,78,» lisas Ehin.
Uuringust selgus, et eesti elanike arusaam demokraatiast hõlmab ka sotsiaalset solidaarsust. «Leitakse, et demokraatlikus riigis peab valitsus kaitsma kõiki kodanikke vaesuse eest ja võtma kasutusele meetmeid sissetulekute erinevuste vähendamiseks. Valitsuse võimet nende ülesannetega toime tulla hinnatakse siiski suhteliselt madalaks,» nentis Ehin.
Uuring näitab ka, et eesti ja vene keelt kõnelevate Eesti elanike väärtushinnangute erinevused on vähenemas: Nii eesti, kui ka vene keelt kõnelevad Eesti elanikud peavad kõige olulisemaks väärtuseks heasoovlikkust ja seda eriti oma lähedaste suhtes ning kõige vähem tähtsamaks peetakse võimu.
Väärtushierarhiate võrdlus toob suurima keelerühmade erinevusena välja hinnangud saavutusele, mis tervikuna ei ole inimestele väga tähtis, kuid venekeelne elanikkond peab seda eestikeelsest elanikkonnast siiski märkimisväärselt olulisemaks.
Euroopa sotsiaaluuring (ESS - European Social Survey) on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik võrdlusuuring, mille eesmärgiks on ühiskondade arengu seaduspärasuste uurimine. 2012/2013. aasta andmestik sisaldab 24 riigi andmeid 43994 inimeselt.
Isikuandmetest vabad andmed on kõigile vabaks kasutamiseks. Uuringu tulemusi saab ise analüüsida lehel www.europeansocialsurvey.org. Uuringu lehekülg Eestis on www.ess.ut.ee. Euroopa sotsiaaluuringu andmete kogumist rahastatakse Eesti teaduse rahvusvahelistumise programmist.