Eesti alkoholipoliitikas on valitsenud apaatia. Selleks et läbi elu kulgemine napsiuimas muutuks erandiks, on vaja laiaulatuslikku suhtumise muutust, millele peaksid esimese tõuke andma poliitikud, kirjutab Viljar Veede Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsist.
Tellijale
Viljar Veede: morss šampanjaklaasis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Traditsioon on illusioon sellest, et teatud asjad püsivad igavesti. See mõte pärineb ametlikult Woody Allenilt, kuid kahtlemata on sama idee peale tulnud paljud teisedki. Traditsioonid kannavad edasi meist kogenumate, tihtipeale ka targemate inimeste arusaamu, kombeid ja õpetusi ning sellel sõnal on esmajoones positiivne tähendus.
Siiski, vaadates ringi ühiskonnas, kus me elame ning mille püsimises iga päev kaasa lööme, võime hakata märkama selliseid traditsioone, mis ei toetu niivõrd läbimõeldud ja ratsionaalsele alusele kui sellele, et niimoodi on lihtsalt alati tehtud.