Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Lotman: humanitaarteadlased klammerduvad liigselt riigi külge

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Mihhail Lotman ja Rein Raud.
Mihhail Lotman ja Rein Raud. Foto: Silja Kaigu/Scanpix

Täna tähistati Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi 25. sünnipäeva, tähtpäevakonverentsil «Eesti humanitaarne tulevik» arutleti Eesti humanitaaria jätkusuutlikkuse üle, EHI professori Mihhail Lotmani hinnangul on humanitaarteadlased liigselt sõltuvad riigi toetusest.

Küsimuse peale, kas Eestis humanitaariteadusi piisavalt väärtustatakse, vastas humanitaarinstituudi juhtivteadur Rein Raud pikemalt mõtlemata: «Ega vist!», vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

«Väga palju on kuulda olnud ka kõrgemal positsioonil inimesi ütlemas, et liiga palju tuntakse Eestis huvi humanitaaria vastu, protsent koguteaduse rahastusest on olnud läbi aegade 16-17, see on asjaolu, millega ilmselt peame leppima, kuigi humanitaarteadlasi endid on võib-olla 1/3 Eesti teaduskonnast,» rääkis Raud.

Semiootik Mihhail Lotmani sõnul ei ole probleem raha puudumises vaid teaduse tasemes, tema sõnul klammerduvad humanitaarteadlased liialt riigi külge.

«On inimesi, kes teevad tähtsat ja head tööd, kusjuures suur osa nendest ei ole üldse finantseeritud ja ma arvan, et see ei olegi nii paha, kui ma vaatan, kes finantseeris Aristotelest või Platonit, siis, jah, neil olid finantseerijad, aga see ei olnud riik, see on humanitaaride haigus ja oht, klammerduda riigi külge ja öelda, et andke meile raha,» selgitas professor.

Tagasi üles