/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/09/18/75592t1h1980.jpg)
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul ei peaks maavanematele koolide avamise ja sulgemise kaasotsustusõiguse andmist otsustama samal ajal põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmisega.
Lukas: maavanema kooliveto eeldab haldusreformi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministri sõnul eeldab Peeter Kreitzbergi idee mitte enam kooli-, vaid juba haldusreformi elluviimist.
«See on hoopis laiem ja teine diskussioon. Antud seaduse kontekstis sellest ei ole praegu võimalik rääkida,» rääkis minister.
«See on üks praegust haldussüsteemi mittearvestavatest uitmõtetest, mida on küll loominguline ja võluv välja pakkuda, aga mille arvestamine nõuaks haldusõiguslikke otsuseid, milles pole suudetud aastakümneid kokku leppida,» ütles Lukas Postimees.ee'le.
«Haldusõiguse mudel, mis annaks maavanemale vetoõiguse omavalitsuse otsuste üle, ei ole praeguse seadusandluse raames ja haldusterritoriaalse reformita sisseviidav.»
Tema sõnul kasutab haridusministeerium samas praegu maakondlikku põhimõtet koolivõrgu analüüsimisel ja sellega seotud ettepanekute tegemisel.
«Me oleme teinud kõigi maakondade kohta maakondlikud koolivõrguanalüüsid ja arvestame ettepanekuid tehes, kaasa arvatud koolitee pikkuse normatiive luues, just maakondlikke arengukavasid. Nii et maavanematel on siin kaasarääkimise õigus.»
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi sõnul võiks maavanemal olla vetoõigus koolide sulgemise või asutamise küsimuses.
Tema sõnul ei ole Eesti kui terviku seisukohast sageli mõistlik oma valla kooli säilimise eest lõpuni võidelda, kuid paraku praegune kord seda ebaefektiivsust soosib. Kreitzberg loodabki taolise vetoõiguse abil olukorda parandada.