Vabatahtlikud päästjad: uus seadus sai tänu koostööle väga hea

Kaberneeme vabatahtlikud tuletõrjujad, ees vasakult Rait Killandi ja Tiit Suuder, taga Jaan Sepp Foto: Raigo Pajula

Ligi 1000 vabatahtlikku päästjat ühendava liidu hinnangul on eile riigikogus vastu võetud uus päästeseadus nende huve arvestav.

Eile riigikogus vastu võetud päästeseaduse ettevalmistamise lõppetapis osales aktiivselt ka Eesti Priitahtliku Päästeliidu juhatus, esitades seaduseelnõu parandamiseks üle kahekümne ettepaneku. Enamus neist leidsid riigikogu õiguskomisjoni poolt täieliku heakskiidu, teatas päästeliit.

«Kõige tähtsam päästeliidu liikmete jaoks oli säilitada pika ajalooga vabatahtliku päästja nimetus. See õnnestus - meie ettepanekul loobuti seaduseelnõus mõttest meid abipäästjateks nimetada,» ütles päästeliidu juhatuse liige Rait Killandi. «Me ei ole abid, me oleme päästjad, vabatahtlikud päästjad. Uus seadus sätestab ka väga täpselt tingimused selle austava nimetuse saamiseks, samuti vabatahtlike päästjate kohustused ning õigused,» lisas ta.

Teiste olulise punktidena tõi Killandi välja päästeala vabatahtlike ühenduste lisamise nimekirja, mis lubab riigiametitel mittevajalikku vara anda otse MTÜde kasutusse ning päästeseaduse sätte, mis annab vabatahtlikule päästjale võimaluse leida kokkulepe tööandjaga vaba aja saamiseks päästetöödel osalemiseks.

«Oleme rahul. Päästeliitu suhtuti Toompeal kui tõsiseltvõetavasse partnerisse, kelle arvamust kuulati ning aktsepteeriti uue seaduse väljatöötamise juures,» ütles Killandi.

Eesti Priitahtlik Päästeliit on Eesti vabatahtlike päästeala organisatsioonide ühendus, mis asutati 22. jaanuaril 2010. aastal Tallinnas. Päästeliidul on 31 liiget MTÜde ja kohalike omavalitsuste näol üle kogu Eesti, ning päästeliit esindab täna pea 1000 vabatahtliku päästja huvisid.