Sage külaline Bakuus

Üks paljudest visiitidest: 2008. aasta suvel toimunud Eesti parlamendi aseesimehe Kristiina Ojulandi kohtumine Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga. Ojulandi sõnul on ta Aserbaidžaani arenguga kursis juba 1990. aastate teisest poolest, mil riik valmistus liituma Euroopa Nõukoguga. Foto: eacc.ee

Berliinis, Brüsselis ja Istanbulis tegutsev mõttekoda European Stability Initiative (ESI) toob äsjases raportis Euroopa Parlamendi liiget Kristiina Ojulandi (46) näiteks poliitikust, kes paistab silma kriitikavabadusega Aserbaidžaani võimude suhtes.

Viie aasta eest, suvel 2008 võtab Aserbaidžaani president Ilham Alijev Bakuus vastu Eesti riigikogu tollase aseesimehe Ojulandi. Piltidel torkab silma kunstipärase mustriga parkett, maitsekas hele mööbel ning see, et võõrustaja tunneb end vabamalt kui külaline. Ojuland on äsja saatnud Eesti meediakanalitele välja teate, kus ütleb: «Aserbaidžaani tee viib Euroopa Liitu.» Ta lubab Eesti toetust selle eesmärgi saavutamisel.

Toonane külaskäik, mis sai teoks Aserbaidžaani parlamendi 90. aastapäeva puhul, on vaid üks näide endise välisministri suurepärastest suhetest selle Kaukaasia riigiga. 2009. aastal valiti Ojuland Reformierakonna nimekirja eesotsas Euroopa Parlamendi liikmeks ja selles rollis on poliitik enda sõnul külastanud Aserbaidžaani keskeltläbi kaks–kolm korda aastas.

«Aserbaidžaani-visiitide kutsed on olnud erinevad: nii parlamendilt, valitsuselt kui ka valitsusvälistelt organisatsioonidelt, näiteks Crans-Montanalt (Šveitsi rahvusvaheliste suhete edendamise foorum – toim),» räägib ta.

Väidetav valimisturism

Ojulandi viimane Aserbaidžaani-sõit seoses oktoobris toimunud presidendivalimistega tõi aga eurosaadikule kriitilist tähelepanu mitmel pool Euroopas. Kõigepealt võttis teema üles euroinstitutsioonide kajastamisele spetsialiseerunud ingliskeelne nädalaleht European Voice, mis kirjutas pealkirja «Eurosaadikud peavad selgitama Aserbaidžaani-reise» all, et mõned saadikud on tegelemas valimisturismiga.

Väljaanne tõstis esile just liberaalide saadikuid, mainides ära ka Ojulandi reisi. «Need MEPid, kes läksid Aserbaidžaani, tuleks panna vastutama oma erakondade ja valijate ees. Need, kes ei suuda selgitusi anda, pole väärt tagasi valimist,» nõuab European Voice.

5. novembril avaldas Lõuna-Euroopa küsimustele spetsialiseerunud Berliini Think Tank ESI aga raporti Aserbaidžaani presidendivalimisi vaadelnud poliitikute tegevuse kohta. Dokument kannab pealkirja «Häbistatud. Aserbaidžaan ja senituntud valimisvaatlemise lõpp».

Raporti põhiidee on see, et ainsad tõsiseltvõetavad vaatlejad olid seal kohal Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise ühe haru, valimisvaatlemisega tegeleva ODIHRi poolt, kes jälgisid presidendivalimisi rohkem kui tuhandes jaoskonnas ning kirjeldasid süsteemseid rikkumisi.