Eesti kunsti ja käsitööd näeb Raekoja platsi laadal vähe

Raekoja platsi käsitöölaada eilse päeva märksõna oli «maiustuste laat», kuid pildil oleva keraamiku Udo sõnul tuli seal kodumaist käsitööd ja maiustusi tikutulega taga otsida. Foto: Peeter Langovits

Tallinna Kesklinna vanema korralduse järgi peaksid suvi läbi Raekoja platsil kestval käsitöölaadal olema lettidel valdavalt eesti rahvuslikku kultuuri esindavad esemed, kuid eilsel esimesel turupäeval oli neid näha üpris vähe.

Eile Raekoja platsil omatehtud keraamikat ja abikaasa meisterdatud ehteid müünud Udo tõdes, et eesti käsitööd ja kunsti on turul tõesti vähe näha.

Turul ringi kõndides pidi laudadel kodumaist käsitööd ja kunsti tikutulega otsima. Enamiku lette täitsid masinal kootud kampsunid, mida turistid võivad tavaliselt Müürivahe tänava «lavkadest» osta. Oli ka merevaiku, kitšimaigulisi suveniire ning muud ehedast eesti käsitööst ja kunstist kauget kraami.

Udo sõnul võiks linn ise Raekoja platsil käsitöölaata korraldada, siis oleksid ehk ka rendihinnad madalamad. Näiteks vanalinna päevadel saavat kauplemiskoha 50 krooniga. Praegu peab müüja oma väikese laua eest päevas välja käima 1500 krooni, poole suurem kauplemiskoht maksab aga 2500 krooni.

Paljudel käistöömeistritel ei ole mehe sõnul võimalik niisugust raha maksta. See on ilmselt ka üks põhjus, miks turul valitsevad muu kraami müüjad.

Tallinna Kesklinna valitsus valis avaliku konkursi korras välja kaks firmat, kes korraldavad suve jooksul Raekoja platsil kokku 20 korral käsitöölaata. Turg on avatud igal kolmapäeval.

Pakkumise teinud, aga kahjuks konkureerima mitte pääsenud AS Indigo esindaja Helgi Polli oli Postimehega rääkides mures, et komisjon valis välja firmad, kes tõenäoliselt ei suuda Tallinna esindusplatsil piisavalt kõrgel tasemel käsitööd ja kunsti pakkuda.

Konkursikomisjoni juhtinud kesklinna valitsuse ametniku Anu Luiga sõnul vaagis komisjon kõikide kandidaatide pakkumisi päris mitu korda ning kellelegi erandeid ei tehtud. Tema sõnul ei olnud võitjate väljaselgitamisel kindlasti määrav pakutav rahasumma, vaid ikkagi turu korraldamise sisuline külg.

Üks Indigo suuremaid puudusi oli Luiga sõnul olnud tingimuslik pakkumine – turgu sooviti korraldada kümme korda, tagatisraha maksti aga vaid kahe korra eest. Niisuguse pakkumise vastuvõtmine oleks teiste, kõigi kordade eest tagatise tasunud pakkujate suhtes ebaõiglane olnud. Pealegi oli Indigol puudusi paberites.

Juuli keskpaigast Raekoja platsil viiel korral laatasid korraldava käsitööfirma Rewilwerk omanik Merle Lilje ütles, et tema oleks ka soovinud rohkem laadakordi endale saada, aga seekord ei õnnestunud. Ta lubas minna vaatama, kas konkurent, 15 laadakorda endale saanud firma 5+ Capital ikka täidab kõiki lubadusi.